II.E.1. Kolmelöögiline meetrum

Viisitüüpide rühm II.E.1 kuulub kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub ühepikkustest vormiüksustest, mis sageli korduvad. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi alarühmaga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid.

Rühma II.E.1 eritunnuseks on regulaarne kolmelöögiline meetrum, kus löökideks on veerandnoodid – seega koosneb viis kolmelöögilistest vormiüksustest. Need üksused vastavad värsi poolreale (kahele rõhurühmale), kuid nende muusikalise lühiduse tõttu nimetan neid motiivideks. Rühmas II.E.1 on neli viisitüüpi, mille edasine rühmitamine lähtub korduvate vormiüksuste harmoonilisest rütmist (HR) ning sellest, kas motiivid korduvad ühe- või kahekaupa. Alarühmas II.E.1.a on kolm viisitüüpi, mis põhinevad HR mudeli Xo Xxxx ‘ Ox Oooo kordustel, kusjuures korduv fraas koosneb kahest sama silbirütmiga kolmelöögilisest motiivist     . Alarühmast eraldi paigutatud viisitüübis II.E.1.b kordub aga silbirütmi motiiv    harmoonilise rütmiga Xo Xxoo. Rühma II.E.1 laulude tekstid võivad sisaldada refrääne, kuid viimastel ei eristu muusikaliselt väljenduselt ja kasutavad viisi põhimotiive.

Regulaarne kolmelöögiline meetrum esineb ka rühma II.A.1 viisides. Sealne korduv motiiv on silbirütmilt sarnane rühma II.E.1.a viisidega (   ) ja HR osas viisitüübiga II.E.1.b (Xo Xxoo). Rühma II.A.1 viisid on paigutatud rühma II.A – ja mitte II.E – seetõttu, et neis esinev kolmelöögiline motiiv esindab iseloomulikku kadentsi rühma II.A paljudes teistes viisitüüpides, kus regulaarne meetrum puudub.

Rühma II.E.1 viisitüübid kuuluvad rühma II.E kontekstis suhteliselt vanemate hulka (see on seotud korduva vormiüksuse lühidusega), neis esineb pooltoon-poolteisttoon-helirida ja nendega esitatakse muuhulgas ka tavandilaule. Samas kasutatakse selles rühmas märksa sagedamini siiski uuemat diatoonilist helirida, mille kuju peegeldab sageli toonika-dominandi harmoonia mõju.