III.C.2.c. Tekst RRA || RRA. Refrään "Hoi tara, poisikene..." (4 88 88 88 ‘ 4 88 88 88)

Näide. Hoi tara, poisikene (lüürika), Jefim (Juhkim) Luuga meeskooriga, Serga k., 1973 (RKM, Mgn. II 2418 f).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oooo Ox Ox ’ Oooo Ox Ox ’ Oo Xo Xxoo Xxxx xxxx

Üldistatult (veerandnootides):

OOOO ‘ OOOO ‘ OOXOXXXX

Silbirütm

      ’       ’       Ó  (Ó)

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

kull´a / jallõ / kuuku- / mista

Refrään

Hoi tara, poisikõnõ, või tara, poisikõnõ!

Viisivorm

Kolmerealine viis laiendatud kolmanda reaga, kahe esimese reaga esitatakse refrääni

Viis: AAB || AAB

Tekst: RRA || RRA

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.C.2.c kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi mudel     ’       Ó  (Ó). Viisid koosnevad reeglina kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teist rida on rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootide abil. Järgmise tasandi rühma III.C.2 kuuluvad viisid, mille harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel on OOXX ’ XXOXOOOO.

Viisitüüp III.C.2.c on käesolevas tüpoloogias esindatud vaid ühe meeskoori esitusega (Serga k., 1973). See on rühma III.C teiste viiside taustal mitmes mõttes erandlik, kuigi koosneb samadest komponentidest. Viisitüübi individuaalseks tunnuseks on viisi vorm AAB || AAB ja teksti vorm RRA || RRA. See tähendab, et esimese rea korduse tõttu muutub kaherealine viis kolmerealiseks, kusjuures korratud viisirida lauldakse refrääniga. Kaherealise refrääni tekstiks on „hoi tara, poisikõnõ, või tara, poisikõnõ“. Tundub, et refrään on loodud viisitüübi III.C.1.a₂ refräänide „hoi tara, või tara“ ja „hoi tara, pois(i)kene“ ühendamisel. Kaherealise refrääni mõlemad read on kaheksalöögilised, silbirütm on        ’       . Kolmanda, pikendatud viisirea B silbirütm on rühmas III.C tavaline –       Ó   Ó , kusjuures teise rea viimast poolnooti ei lühendata, nagu see toimub mõnes rühma III.C.1 viisis (meestelauludele omast viimase silpnoodi ärajätmist kooriosas ei ole siin arvestatud). Värsiread on kaheksasilbilised ja struktuuriks tundub olevat laiendamata regivärss (laulust on salvestatud ainult kaks melostroofi).

Viisitüübi III.C.2.c HR mudel kujutab endast rühmas III.C.2 tavalise mudeli varieeritud inversiooni ||: Oooo Ox Ox :|| Oo Xo Xxoo Xxxx xxxx. Kui võrrelda toodud skeemi rühma tavapärase HR mudeliga Oo Oo Xo Xo ‘ Xx Ox Ooxx Oooo oooo, ilmneb, et inversiooni põhimõtet on rikutud ainult esimese rea alguses. Kirjeldatava viisitüübi harmoonia assotsieerub mažoor-minoorse harmooniaga tänu uuele diatoonilisele helireale ja subkvardi d („dominandi“) kasutamisele, mis on omane ka kogu III.C.2 rühmale.

Kommentaarid

Viisitüüp III.C.2.c võib näida rühma III.C (ning ka III.B) kontekstis nii erandlikuna, et tekib kahtlus, kas tegemist ei ole mitte juhusliku variandiga – seda enam, et ainus olemasolev helisalvestis on üsna lühike. Siiski ei ole siinne juhtum unikaalne. Väga sarnaseid nähtusi leidub ühes viisitüübi III.C.2.b esituses (EKRK, Fon. 10 (4)). Mõlemal juhul on tegemist tavapärase HR mudeli inversiooniga (kusjuures mudelit ka varieeritakse sarnaselt). Nähtavasti annab see mažoor-minoorsele viisile n-ö „dominandi kallaku“, sest dominant (uuemas diatoonilises laadis funktsioon X) muutub viisi lõpufunktsiooniks ja seega püsivaks funktsiooniks. Mõlemad laulud on salvestatud sama meeskoori esituses (eeslauljateks Jefim Luuga ja Aleksei Leim), mis toetab ideed, et need „dominandiversioonid“ on tõesti traditsioonilised ja võib-olla isegi üsna vanad.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2418 f < Võru raj., Serga k. – Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Jefim Luuga, 79, Jakob Kadak, 77, Ivan Allapuu, 74, Aleksei Leim, 56, Ivan Ladvik, 57 (1973) [Hoi tara poisikene (pooleli)]