Näide 1. Must naine / Tilluke naine (lüürika), Pelageja Hanela kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1634 b).
Näide 2. Must naine / Tilluke naine (lüürika), Laine Lõvi ja Vello Djomin leelokooriga „Kuldatsäuk“, Värska al., 1992 (RKM, Mgn. ER 78 (1)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Oo Oo Xo Xo ‘ Xx Ox Ooxx Oooo oooo
Oo Oo Ox Ox ’ Oo Xo Xxoo Xxxx xxxx (varieeritud inversioon; üks esitus)
Üldistatult (veerandnootides):
OOXX ‘ XXOXOOOO
Silbirütm
Värsirea ehitus
Laiendamata regivärss:
lätsi / ojja / upu- / tamma
Refrään
T(s)ilk, t(s)ilk, t(s)ilgakõnõ!
Viisivorm
Kaherealine viis laiendatud teise reaga, esimese viisireaga lauldakse refrääni
Viis: AB
Tekst: RA
Heliread
Uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.C.2.b kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi mudel
Viisitüübi III.C.2.b individuaalseks, teistest rühma III.C.2 viisitüüpidest eristuvaks tunnuseks on viisi vorm AB
Viisitüübi III.C.2.b HR mudel langeb kokku rühmale III.C.2 iseloomuliku mudeliga Oo Oo Xo Xo ‘ Xx Ox Ooxx Oooo oooo. Mudel on väga sarnane ka rühmaga III.B.2.a (vt III.C). Sellist HR mudelit pean suhteliselt uuemaks (vt III.C.2) ning seda oletust kinnitab viiside uuem diatooniline helirida ja subkvardi d („dominandi“) kasutamine.
Kommentaarid
Viisitüübist III.C.2.b on tüpoloogia materjalis neli helisalvestist, mis pärinevad aastatest 1958–1992. Kõigil juhtudel on tegemist sama laulutüübiga „Must naine“ / „Tilluke naine“. Ühe lauluesituse laululiigiks on seejuures märgitud „joogilaul“. Laulu esitavad sageli mehed, nagu see on tavaline paljude rühma III.C viisitüüpide puhul.
Nelja esituse melostroofi vormis ja harmoonilises rütmis esineb teatud variatiivsust. Nii ei laula eeslaulja ühes esituses refrääni, vaid alustab kohe pikendatud viisireast B (RKM, Mgn. ER 78 (1)). Väga huvitav juhtum on HR inversiooni (Oo Oo Ox Ox ’ Oo Xo Xxoo Xxxx xxxx) kasutamine ühes meeskoori esituses (EKRK, Fon. 10 (4)). Kuna kirjeldatava viisitüübi harmooniline stiil assotsieerub mažoor-minoorse harmooniaga, kujuneb siin ebatavaline toonika ja dominandi vahekord, kus dominant on lõpukooskõlaks. See juhtum ei ole siiski unikaalne – vt sama rühma viisitüüpi III.C.2.c.
Helisalvestised ja noodistused
- EKRK, Fon. 10 (4) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim; meeskoor (1958) [Tilk, tilk, tilgakõne]
- RKM, Mgn. II 1634 b < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Pelageja Hanela ja koor (1967) [Tilk, tilk tilgakõnõ vel’lo võt verevä naasõ; joogilaul]
- RKM, Mgn. II 2263 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Järvepää k. – Vaike Sarv, Urve Lippus < Darja Rõugumees, 60 a., ja koor (1972) [Till-till tilgakõnõ (Must naine)]
- RKM, Mgn. ER 78 (1) < Värska – Igor Garšnek < Laine Lõvi; ?; Värska noortekoor “Kuldatsäuk” (1992) [Tilluke naine; Tsilk, tsilk, tsilgakõnõ, vel’lo võti verevä naase] [Vt ka „Ülgeq ütte!“, CD 2000, nr 10]