III.C.1.c1. Tekst AB || ABRR. "Laukõ’ summah, seto naase’"

Näide. Laulkõ’ summah, seto naase’ (lüürika), Maria Pähnapuu kooriga, Kosselka k., 1981 (RKM, Mgn. II 3640 (5)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Ox Ox Ox Oo ‘ Ox/Xx Ox Ooxx Oooo :||

Üldistatult (veerandnootides):

||: OOOO ‘ O/X OOXOO :||

Silbirütm

||:     ’          :||

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

suurõ / sõlõ / rinda / panni

Refrään

Laulkõ’ summah, seto naase’, pikä linige pidäjä!

Viisivorm

Kaherealine viis laiendatud teise reaga; kooriosas viis kordub kaherealise refrääniga

Viis: AB || ABAB

Tekst: AB || ABRR

Heliread

Anhemitoonilis-diatoonilise ja vanema diatooniline helirea vahepealne struktuur pooltoon-poolteisttoon-laadi ilmingutega eeslaulja osas

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.C.1.c₁ kuulub rühma III.C, mida iseloomustab üldine silbirütmi mudel     ’       Ó  (Ó). Viisid koosnevad kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teine rida on rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootide abil. Järgmise tasandi rühma III.C.1 moodustavad viisid harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudeliga OOOO ’ OOOXOO(OO).

Viisitüübi III.C.1.c₁ individuaalseks, rühma III.C.1 teistest viisitüüpidest eristuvaks tunnuseks on viisi vorm AB || ABAB ja teksti vorm AB || ABRR. See tähendab, et esimest korda kõlavad viisi mõlemad read eeslauljalt kaherealise põhitekstiga, koor kordab neid ning seejärel laulab viisikordusega kaherealist refrääni.

Viisitüübiga lauldakse ainult ühte laulu refrääniga „Laulkõ’ summah, seto naase’, pikä linige pidäjä“. Ka kaherealise põhiteksti esimest rida võib pidada omamoodi refrääniks, sest selleks on igas melostroofis seto laulule iseloomulik algusrida „tulli üles hummogulta“. Nii laulu põhitekst kui ka kaherealine refrään on struktuurilt laiendamata regivärss, kus esineb ka murtud värsse. Seetõttu ei erine refrääni silbirütm põhiridade omast – esimene viisirida (A) koosneb kaheksast kaheksandiknoodi pikkust silpnoodist, teise rea (B) silbirütm on aga          . Võrreldes rühma III.C proportsionaalse vormiskeemiga (teine rida on kaks korda pikem kui esimene, vt eespool) on kirjeldatavas viisitüübis teine rida lühendatud – selles on kuus veerandnooti kaheksa asemel. Sellise lühendamise leiame ka viisitüübis III.C.1.b ning mõnes viisitüübi III.C.1.a₁ esituses.

Viisitüübi III.C.1.c₁ HR mudel langeb üldiselt kokku rühmale III.C.1 tervikuna iseloomuliku mudeliga – koos kordusega on see ||: Ox Ox Ox Oo ’ Ox Ox Ooxx Oooo :||. Sellist HR mudelit võib pidada üsna vanaks (vt III.C.1). Siiski võidakse kirjeldatava viisitüübi teist rida alustada funktsiooniga X, mis võib viidata rühma III.C.2 uuemas stiilis viiside mõjule. Viisitüübi III.C.1.c₁ heliridade kasutus osutab aga vanemale stiilile – kooriosas leiame anhemitoonilis-diatoonilise ja vanema diatoonilise laadi vahepealset vormi ning eeslaulja osas ilmnevad selged pooltoon-poolteisttoon-laadi tunnused (samad nähtused esinevad viisitüübis III.C.1.b).

Kommentaarid

Viisitüüp III.C.1.c₁ on tüpoloogia materjalis esindatud Maarja Pähnapuu ja Kosselka küla koori kahe esitusega, mis salvestati 1981. ja 1991. aastal (teine helisalvestis on mitmekanaliline). On üsna tõenäoline, et tegemist on Maarja Pähnapuu loodud lauluga.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 3640 (5) < Pihkva obl., Petseri raj., Vilo v., Kosselka k. – Vaike Sarv < Maarja Pähnapuu, s. 1914, Anne Priimägi, s. 1935, Anne Petserimängi, s. 1922, Aleksandra Toomeoss, s. 1922 (1981) [Tulli üles hummogulta + refrään]
• ERA, DH 222 (20) < Kosselka k. – Vaike Sarv, Kari Hakala < Maarja Pähnapuu ja koor (Helsingi 16.11.1991) [Laulkõ’ summah, seto naase’] [Vt samuti Seto laulupärimus | Laulkõ’ summah, seto naase’]