Tekst RA || RA. Refrään Hoi tara, või tara (4 88 4 88)

Näide 1. Hoi tara, või tara (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 22 A1).

Näide 2. Hoi tara, või tara (improvisatsioon), Evdokia Härmaorg kooriga, Rõsna k., 1975 (EKRK, Fon. 90 a12).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oxox Oxoo ‘ Ox Oo Ooox Oooo oooo

Oxox ‘ Ox Ooxx

Ooxx Oooo ‘ Xx Ox

Üldistatult (veerandnootides):

OOOO ‘ OOOXOOOO

OXOO ‘ XXOXOOOO

Silbirütm

    ’     Ó Ó

    ’

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

ar´a / naka / laulõ- / mahe

Refrään

Hoi tara, või tara!

Hoi tara, pois(i)kõsõ’!

Viisivorm

Kaherealine viis laiendatud teise reaga; esimese reaga lauldakse refrääni

Viis: AB || AB

Tekst: RA || RA

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.C.1.a₂ kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi üldine mudel     ’     Ó (Ó). Viisid koosnevad kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teine rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootide kasutamise abil. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.C.1, mida moodustavad viisid üldistatud harmoonilise rütmi (HR) mudeliga OOOO ’ OOOXOO(OO). Veel konkreetsemalt on viisitüüp III.C.1.a₂ üks kahest viisitüübist, mis on ühendatud rühma III.C.1.a, mille tunnuseks on viisivorm AB || AB. See tähendab, et selles viisitüübis kõlab kaherealine viis eeslaulja osas ja kooriosas ning mingeid kordusi ei lisandu.

Viisitüübi III.C.1.a₂ tunnuseks, mis eristab seda viisitüübist III.C.1.a₁, on refräänist ja värsireast koosnev sõnaline tekst – vorm RA || RA. Refräänideks on kõige sagedamini „hoi tara, või tara“ ja mõnevõrra harvemini „hoi tara, pois(i)kõsõ“. Refräänide kasutamisega käivad kaasa spetsiifilised silbirütmi mustrid viisi esimeses reas –     ja     . Teise rea silbirütm vastab reeglina eespool toodud üldisele skeemile. Värsiread kujutavad endast laiendamata regivärsi, mida venitatakse rütmiliselt pikendatud teisele viisireale.

Viisitüübi III.C.1.a₂ HR mudeliks on sageli Ox Ox Ox Oo ‘ Ox Ox Ooxx Oooo(oooo) ja selle variandid (vt näide 2). Samas esineb tihti variante, kus refräänis kasutatakse HR mudelit Ooxx Oooo ja teine viisirida algab rõhurühma Ox asemel rühmaga Xx (vt näide 1). Need erinevused ei ole iseenesest väga suured ja vastavad üldjoontes eespool toodud HR üldistatud skeemile, kuid siiski meenutavad need variandid uuema stiili esindava rühma III.C.2 viise. Tundub, et siin võib olla tegemist meestelaulu stiiliga, seda enam, et mõned esitused ongi meeste omad. Meeste maneeris laulavad sageli ka naised – vt näiteks Anne Vabarna esitust (näide 1) meeste stiilile omaste paralleelsete kvintide ja selge vanema diatoonilise laadiga. Teistes esitustes esineb ka anhemitoonika jooni (vt näide 2) ning mõnikord ka uuemat diatoonilist laadi.

Kommentaarid

Viisitüüp III.C.1.a₂ ja sellega seotud laulud on laialt levinud seto leelo traditsioonis ning leitud jäädvustuste arv on küllaltki suur. Enamasti on tegemist peolauludega, mille põhiliseks sisuks on üleskutsed pidutsemiseks; selle viisiga esitatakse ka mõsumõskmise (pesupesemise) laulu; Anne Vabarna esituse puhul märgiti arhiiviviites „pikk ääl“. „Hoi tara, poisikõnõ“ laulu üks huvitav meeste versioon on määratud selles tüpoloogias viisitüübiks III.C.2.c.

Helisalvestised ja noodistused

ERA, Fon. 50 e < Setu, Petseri v., Tsältseva k. – Armas Otto Väisänen < Nesteri Hemmo, 20 a. (1912) [Hoi tara poiskõsõ]
ERA, Fon. 82 c < Setu, Petseri v., Vaartsi k. – Armas Otto Väisänen < Ol’oksa Anne, 20 a.; koor (1913) [Hoi tara poisikõsõ]
ERA, Fon. 433 b < Setu, Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Oi tara-ks või tara lasõks naka laulõmaie]
ERA, Pl. 22 A1 < Setumaa, Järvesuu v., Ton”a k. – August Pulst; Herbert Tampere < Anne Vabarna; Mat”o Suuveer; Nati Vabarna; Varu Vabarna (27.05.1936) [Pikk-ääl]
EKRK, Fon. 31 (8) < Setu, Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste; koor (1962) [Hoi tara, või tara!]
EKRK, Fon. 82 (b1) < Setu, Mokra k. – Paul Hagu < Jaan Andimäe; Matrona Sisask, 73 a.; Hemmo Mõts, 72 a.; M. Lillmaa (21.07.1973) [Hoi tara, või tara, ar’a naakõ-ks laulõmahe]
EKRK, Fon. 87 (29) < Setu, Helbi k. – Paul Hagu < Leigri Hemmo; Alla Nurmõots (07.1974) [Hoi tara poisikõsõ, ar’a naakõ-ks laulõmahe]
EKRK, Fon. 90 (a12) < Setu, Rõsna k. – Udo Kolk < Evdokia Härmaorg, 65 a.; Praskovja Mägiste, 65 a.; Olga Laanetu, 66 a.; Anna Raiv, 41 a.; Senni Kadastik, 42 a. (13.07.1975) [Hoi tara, või tara]
EKRK, Fon. 101 (a7) < Setu, Pokolodova k. – Eha Tammo < Anne Tuulik, 70 a.; Ode Tuulik; Olga Kivimägi (08.1980) [Hoi tara pois’kõnõ, ar’a naka laulõmahe]
RKM, Mgn. ER 51 (6) < Setumaa – Eesti Raadio brigaad < Jekaterina Lummo; Maria Randla; Anne Mäeste; Anne Kõivo (1986) [Pesupesemise laul; Hoi tara, või tara]

Küpsised

Tüpoloogia