II.D.4.b. OXOO ‘ XOXX. Põimu ääl

Näide. Põimu ääl (töölaul), Miko Ode (Jevdokia Kanniste) kooriga, Matsuri k. (?), 1922 (SKS KRA FON A. O. Väisänen 1922:9, Fonokop 80:4).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Ooox Oooo ‘ Xxoo Xxxx

Üldistatult (veerandnootides):

OXOO ‘ XOXX

Silbirütm

   .  ’       

Meetrumimudel (veerandnootides)

4 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud (abcd) või laiendamata regivärss:

lõpõ’ jo, / kull´a / põllu- / kõnõ

Viisivorm

Laiendatud viisirida kontrastsete (sümmeetriliste) poolridadega (struktuur ab)

Heliread

Vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.D.4.b kuulub rühma II.D.4, mille tunnuseks on viisirea lõpp funktsioonil X ja poolridade sümmeetriline harmooniline rütm (HR). Kõrgema tasandi rühma II.D on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.

Viisitüübi II.D.4.b individuaalseks tunnuseks on HR mudel Ooox Oooo ‘ Xxoo Xxxx; veerandnootides üldistatud kujul OXOO ‘ XOXX. Võrreldes poolridade HR näeme, et need suhestuvad omavahel peaaegu täpsete inversioonidena. Sisuliselt on tegemist poolrea sümmeetrilise kordusega, mis ei ole juhuslik, sest suuremas osas rühma II.D viisidest esineb eri tüüpi kordusi ja/või sümmeetriat.

Kirjeldatava viisitüübi ainsa helisalvestatud esituse silbirütm on    .  ’        . Rütmimudeli lihtsus ja pikad vältused viitavad sellele, et tegemist on naisteviisiga. Kuna viisireas on ainult üheksa silpnooti, laiendatakse alusvärssi minimaalselt, lisades esimesse rõhurühma lisasilbi – „lõpõ’ jo, / kull´a / põllu- / kõnõ“ (värsirea struktuur abcd).

Viisitüüp II.D.4.b on salvestatud vanema diatoonilise helireaga, kuid see on kitsa ulatusega (ilma astmeta e) ning subsekundi kõrgus ei ole täiesti selge – see võib olla ka f ja fis vahel. Seda viisi on üsna lihtne ette kujutada ka pooltoon-poolteisttoon-laadis. Viisitüübi omapäraks on lõpp funktsioonil X, mida diatoonilises laadis juhtub harva. Lisaks ei ole viisirea kadentsis tavapärast tertsikooskõla kordust, vaid laskuv meloodiakäik a-f (sarnane kadents esineb ka rühma  II.D.4 teises viisitüübis – II.D.4.a).

Kommentaarid

Viisitüüp II.D.4.b on salvestatud Armas Otto Väisäneni poolt Miko Ode ja koori esituses Matsuri külas (?) 1922. aastal. Tegemist on põllulauluga (põimu ääl).

Helisalvestised ja noodistused

  • SKS KRA FON A. O. Väisänen 1922:9, Fonokop 80:4 < Matsuri k. – Armas Otto Väisänen < Miko Ode (eeslaulja), Taarka Nur´m (killõ), Anne Kõiv (torrõ) (1922) [põllulaul, põimuhääl]
Tagasi üles