II.D.4.a. XXOO ‘ OOXX. Saja ääl (saadi ääl)

Näide 1. Saja ääl (pulmalaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 70 B2).

Näide 2. Venna sõjalugu, saadi ääl (lüroeepika), Elena (Oll´o) Laanetu kooriga, Suure-Rõsna k., 1972 (RKM, Mgn. II 2238 b).

Näide 3. Saadi laul (pulmalaul), Nikolai Rimm meeskooriga, Uusvada k., 1990 (ERA, DH 220 (22)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xoxx Ooox ‘ Oxoo Xxxx

Xxxx             Oooo

Üldistatult (veerandnootides):

XXOO ‘ OOXX

Silbirütm

      .   ’            

          ’   

         

Meetrumimudel (veerandnootides)

4 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud (abcd, abcd) või laiendamata regivärss

sedä_kõsõ / aigu / ammu_kõsõ / oodi

sõsa- / rilla tul‘ / sõtta / minnä

Viisivorm

Laiendatud viisirida kontrastsete (sümmeetriliste) poolridadega (struktuur ab)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, uuem diatooniline helirida, segavormid

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.D.4.a kuulub rühma II.D.4, mille tunnuseks on viisirea lõpp funktsioonil X ja poolridade sümmeetriline harmooniline rütm (HR). Kõrgema tasandi rühma II.D on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.

Viisitüübi II.D.4.a individuaalseks tunnuseks on HR mudel Xoxx Ooox ‘ Oxoo Xxxx; veerandnootides üldistatud kujul XXOO ‘ OOXX. Võrreldes poolridade HR näeme, et need suhestuvad omavahel kui peaaegu täpsed inversioonid. Sisuliselt on tegemist poolrea sümmeetrilise kordusega, mis ei ole juhuslik, sest suuremas osas rühma II.D viisidest esineb eri tüüpi kordusi ja/või sümmeetriat. Eespool toodud HR mudel mõnevõrra varieerub erinevates esitustes, võttes detailiseerituma või üldisema kuju, sõltuvalt silpnootide arvust ja silbirütmist.

Viisitüübi II.D.4.a silbirütm esineb eri esitustes erinevates variantides. Varieeruvuse oluliseks põhjuseks on see, et lauljateks on kord naised, kord mehed. Naiste esitused on tavaliselt lihtsama rütmiga ja pikemate vältustega. Mõnikord ei toimu mingit alusvärsi laiendamist ja rida koosneb kaheksast silpnoodist –     .  ’        . Mehed laiendavad tavaliselt esimest ja kolmandat rõhurühma kahesilbilise lisasõnaga – näiteks „sedä_kõsõ / aigu / ammu_kõsõ / oodi“ (värsistruktuur abcd) – ja sel juhul võtab silbirütm kuju   .  ’      . Veel üks tüüpiline rütmifiguur on sünkoop  , mis võib asendada esimese poolrea lõpus punkteeritud rütmi .  (see võib juhtuda nii koori- kui ka eeslaulja osas – vt noodinäiteid). Sünkoobi kasutamisel laiendatakse lisasilbiga värsi teist rõhurühma.

Viisitüübi II.D.4.a esitustes kasutatakse erinevaid heliridu. Naiste esitustes leidub pooltoon-poolteisttoon-laadi (näide 1), selle ja uuema diatoonika vahepealset vormi (näide 2) ja uuemat diatoonilist helirida puhtal kujul. Meeste esitused on uuemas diatoonilises laadis, kuid ka meestel esineb pooltoon-poolteisttoon-laadile viitavat mikroalteratsiooni (näide 3). Viisitüübi eripäraks on selle lõpp funktsioonil X, mida tuleb diatoonilises laadis harva ette. Lisaks ei ole viisirea kadentsis tavapärane tertsi kooskõla kordus, vaid laskuv meloodiakäik a-fis (sarnane kadents esineb ka rühma II.D.4 teises viisitüübis – II.D.4.b).

Kommentaarid

Viisitüüp II.D.4.a on seto leelotraditsioonis laialt tuntud. Enamasti lauldakse sellega pulmasõidu laulu, mistõttu viisi rahvapärane nimi on sa(a)ja ääl või saadi ääl. Kuna laulu esituskontekst on seotud sõiduga, laulavad seda ka mehed, samas põhineb viis naiste pooltoon-poolteisttoon-helireal (see, et viisi diatoonilistes esitustes ei kasutata mitte vanemat, vaid uuemat diatoonilist helirida, on seotud pooltoon-poolteisttoon-laadi diatoniseerimise protsessiga – vt Helilaadide segunemine). Lisaks pulmalauludele kasutatakse viisitüüpi mõnikord ka teistes laululiikides, näiteks lauldakse sellega jutustavaid tekste.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 81 c < Petseri v., Kolovinna k. – Armas Otto Väisänen < Tan’o Ir’o, 50 a., koor (1913) Kedrä, kedrä, vokikõnõ
• ERA, Fon. 132 d < Setumaa – Armas Otto Väisänen < teadmata (1913) Tulli üles ma hommokulla
• ERA, Fon. 424 a < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) Imä-ks no-kene k’ull helläkene
• ERA, Pl. 70 B2 < Meremäe v. – August Pulst, Herbert Tampere < Ir’o Liivik, 41 a., Mart’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) Pulmasõidu laul
• EKRK, Fon. 9 (11) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim, meeskoor (1958) Kohe lää iks mi minemähe?
• EKRK, Fon. 54 (b2) < Sokolovo k. – Udo Kolk < Irina Kivest, 67 a., Olga Hank, 48 a., Sokolovo küla naised (11.07.1969) pulmalaul; Kae-ks, kae, näe, näe! (Pruut läheb laulatusele)
• RKM, Mgn. II 1881 b < – Ingrid Rüütel < Jefim Luuga, 76 a. (1970)
• EKRK, Fon. 71 (b10) < Kossolka k. – Udo Kolk < Maria Pähnapuu, 56 a., Natalia Rahasepp, 59 a., Alli Vihur, 66 a. (14.07.1971) pulmalaul; Mine, mine no, murõtagu_i! (“Saadilaul”, mõrsja isakodunt saadetakse)
• RKM, Mgn. II 2238 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 63 a. (05.08.1972) Venna sõjalugu; Sõsarilla tul’l sõtta minnä… (saadi-ääl)
• RKM, Mgn. II 2298 a < Võru raj., Helbi k., Meremäe v. – Kristi Salve < Jefimia (Hemmo) Leigri, 66 a., koor (1972) Sõida_ks sõida sa sõnnikene
• RKM, Mgn II 2299 e < Helbi k., Meremäe v. – Kristi Salve < Jefimia Leigri, snd 1906 ja koor (1972) [Tahtu-is kuiki meil kodo minnä] [Vt samuti Seto laulupärimus | Tahtu-is kuiki meil kodo minnä]
• RKM, Mgn. ER 53 (3) < Meremäe v., Obinitsa – Jaan Sarv < Maria Lõhmus, Hemmo Mast, Nasta Lust (1972) pulmalaul; saajalaul
• RKM, Mgn. ER 54 (9) < Meremäe v. – Jaan Sarv < Gavriil Riitsaar, Uusvada meeskoor (1972) pulmalaul; Poisiks-mi no-kõzõ
• RKM, Mgn. II 2305 b < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Jefimia Mast, 72 a., Aleksandra Pilve, 50 a., Maria Lõhmus, 60 a. (1972) Velekene noorekõnõ (Pulma sõidulaul)
• RKM, Mgn. II 2314 f < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v., Ignase k. – Ingrid Rüütel < Maria Lõhmus, 60 a., koor (1972) Kaemi no kaemi (Sõjalaul)
• RKM, Mgn. II 2620 a < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anna Mehine, 54 a. (1972) Eela_ks helmi ma salitsi (Kergotuse l. – Ehted kadunud)
• RKM, Mgn. II 2622 c < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anne Mehine, 54 a. (1972) Tatokõnõ sa tsitsakõnõ (Ära mine randa mehele)
• RKM, Mgn. II 2350 e < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) Laulkõ_ks ilda õdagulla
• EKRK, Fon. 90 (a2) < Rõsna k. – Udo Kolk < Olga Laanetu, 66 a., Jevdokia Kiisik, Akuliina Pihla, Liide Lind, Marie Sitik, Jevdokia Ailas (10.07.1975) Näio-s-kõnõ, noorõkõnõ
• ERA, DH 220 (18) < Obinitsa k – Vaike Sarv, Kari Hakala < Maria Valge ja koor (1990) [pulmalaul, saja ääl] [Mitmekanaliline salvestus; vt ka Seto laulupärimus | Pulmalaul]
• ERA, DH 220 (22) < Uusvada k. – Vaike Sarv, Kari Hakala < Nikolai Rimm ja meeskoor (1990) [Pulma saadilaul] [Mitmekanaliline salvestus]
• ERA, DAT 43 (5) < Setu, Meremäe v., Tserkonde k., Karavani t. – Ingrid Rüütel, Jaan Tamm < Aleksei Oroperv, 1912, Miko (Nikolai) Rimm, 1922, Nikolai Vahtramägi, 1925, Vassili Lillepuu, 1928, Aarne Kiviste, 1940, Meelis Poll, 1970 (15.12.1995) [Laulge-kõsõ-poisi või…; pulma saadilaul] [Vt ka „Ülge^q ütte“, CD 2000, nr 4]