Näide 1. Laula-ks no laula (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1934 (ERA, Fon. 425 b).
Näide 2. Maaselitsa mäelaul (kalendritavandi laul), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1961 (EKRK, Fon. 24 (12)).
Näide 2. Jaanilaul (kalendritavandi laul), Olga Ohtla kooriga, Mikitamäe k., 1972 (RKM, Mgn. II 2240 c).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Xx Ox Oooo ‘ Xx Ox Oooo
Xx Xx Oooo ‘ Xx Xx Oooo (harva)
Oo Xo Xxox ‘ Oo Xo Xxxx (inversioon)
Üldistatult (veerandnootides):
XXOO ‘ XXOO
OOXX ‘ OOXX (inversioon)
Silbirütm
Meetrumimudel (veerandnootides)
4 + 4
Värsirea ehitus
Laiendatud regivärss aabccd
tulli, / tulli / laulma mi no / mäe, / mäe / pääle
Viisivorm
Laiendatud viisirida poolrea kordusega (struktuur aa1)
Heliread
Pooltoon-poolteisttoon helirida (põhiheliga G või Fis), anhemitoonilis-diatooniline, vanem ja uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp II.D.1.b2 kuulub kahe viisitüübiga rühma II.D.1.b, mida iseloomustab kordusprintsiibil põhinev viisivorm – viisirea mõlemad neljalöögilised fraasid on sama harmoonilise rütmiga (HR). Kirjeldatav viisitüüp kuulub ka rühma II.D.1, mille tunnuseks on viisi teise poolrea HR üldistatud mudel XXOO (veerandnootides; kaheksandiknootides enamasti Xo Xx Oooo). Kõrgema tasandi rühma II.D on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4.
Viisitüüpi II.D.1.b2 iseloomustab individuaalne HR mudel Xx Ox Oooo ‘ Xx Ox Oooo (esineb ka inversioonina Oo Xo Xxxx ‘ Oo Xo Xxxx). Motiiv Xx Ox on rühmas II.D erandlik võrreldes tihti esineva motiiviga Xo Xx. See võib olla seotud asjaoluga, et kirjeldatav viisitüüp kuulub naiste repertuaari. Ilmselt ei ole juhuslik, et motiivi Xx Ox inversioon Oo Xo esineb viisitüübis II.D.3, mis on samuti naistelaul. Samas suhestuvad motiivid Xo Xx ja Xx Ox omavahel kui variandid ning rühma II.D.1.b mõlema viisitüübi HR üldistatud mudel on XXOO ‘ XXOO (rühmade II.D.1 ja II.D.1.b viisitüüpide HR võrdlust vt nende rühmade kirjeldustest).
Naiste viisitüübi II.D.1.b2 silbirütmi võrdlus meeste viisitüübi II.D.1.b1 silbirütmiga toob ilmekalt välja stiilide erinevuse (vt all). Tegemist on struktuurilt üsna sarnaste viisidega, mis moodustavad seetõttu rühma II.D.1.b. Naisteviisi (II.D.1.b2) silbirütmi mudel koosneb ainult kaheksandikest ja veerandnootidest, samal ajal kui meesteviisis (II.D.1.b1) esineb palju 16ndiknoote. Rütmi “killustamine” on meestelaulule tüüpiline võte – selleks kasutatakse lisasilpe või silbijaotusi (kui analüüsida meloodilist rütmi, siis võib 16ndiknoote olla rohkemgi). Võtte eesmärk on aktiveerida rütmi ja ühtlasi pikendada melostroofi, sest lühikeste nootide kasutamine võimaldab laulda aeglasemas tempos, kaotamata rütmilist aktiivsust. Naised jäljendavad meesteviise lauldes tavaliselt mingil määral meeste rütmivõtteid, kuid viisitüübi II.D.1.b2 esitamisel seda ei tehta. See näitab, et antud juhul on tõesti tegemist naisteviisiga.
II.D.1.b2
II.D.1.b1
Viisitüübi II.D.1.b2 esitustes leidub erinevaid heliridu. Pooltoon-poolteisttoon-laad esineb kahel kujul – põhiheliga astmel g (funktsioon O) või fis (X). Samuti kasutatakse anhemitoonilis-diatoonilist ning vanemat ja uuemat diatoonilist helirida.
Kommentaarid
Viisitüübist II.D.1.b2 on küllaltki palju helisalvestisi. Esituste hulgas on nii tavandiväliseid laule (nagu Ilolaul) kui ka tavandi- ja töölaule – maaselitsa mäe ääl, jaanilaul, mõsumõskmine jt
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 57 b < Meremäe v., Jermakova k. – Armas Otto Väisänen < Miitra Ollo, 20 a., ja koor (1912) [Ara jalla naka mi laulõ-jalle-mahe]
- RA, Fon. 48 d < Meremäe v., Tiirhanna k. – Armas Otto Väisänen < Ivani Okse, 29 a., ja koor (1912) [Laulge, neiokese, laula, laula]
- ERA, Fon. 61 c < Meremäe v., Tiirhanna k. – Armas Otto Väisänen < Ilja Iro, 22 a., ja koor (1913) [Laula, laula ilmal nu ilo-ilosala]
- ERA, Fon. 62 a < Meremäe v., Tiirhanna k. – Armas Otto Väisänen < Kriisa Al’la, 45 a., ja koor (1913) [Mõsi, mõsi hammõ]
- ERA, Fon. 425 a < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Laula-ks no laula kulla siin mi kolmõ-kolmõgeske]
- ERA, Fon. 541 b < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna, koor (1937) [Lasõ-ks no naasõ naka mi no laulõ-laulõvadõ]
- KKI, RLH 49:3 (10) < Ton´a k. < neidude koor, Anne Vabarna (1949) [Mäe hääl kannaga].
- [Vt ka Seto laulupärimus | Mäe hääl, hannaga’]
- KKI, RLH 49:5 (11) < Ton´a k. < Anne Vabarna (1949) [Marja minek]
- KKI, RLH 49:5 (16) < Ton´a k. < Anne Vabarna (1949) [Kar’alaul]
- EKRK, Fon. 24 (12) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste, ja koor (1961) [Mäehääl]
- EKRK, Fon. 33 (1) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste, ja koor (1962) [Mäehääl]
- RKM, Mgn. II 2238 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 63 a., koor (05.08.1972) [Ilo-ks, ilo sõidi no jõkõ piti]
- RKM, Mgn. II 2240 c < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Olga Ohtla, 68 a., koor (1972) [Tulgõ_ks tulgõ jaani-ti tulõlõ]
- EKRK, Fon. 111 (a17) < Mäe v., Mikitamäe – Paul Hagu < Olga Ohtla, Anne Pall, Aleksandra Holmar (07.1986) [Tulõ-ks, tulõ, sysar sa küll mäe, mäe pääle]
- RKM, Mgn. ER 76 (4) < Setumaa – Anatoli Garšnek, Hillar Peets < Alli Siruli, Anastasia (Nasta) Kudre, u. 70, Tartu koor “Leelonaised” (1992) [Tulli, tulli üles hummõ-, hummogulla… (Kesvaneiu?)]