Näide. Vihtamineku laul (kalendritavandi laul), Anne Vabarna ja Ode Vabarna, Tonja k., 1959 (RKM, Mgn. II 323 a).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Oo Xo Xxoo ‘ Oo Xo Xxoo
Üldistatult (veerandnootides):
OOXO ‘ OOXO
Silbirütm
Meetrumimudel (veerandnootides)
4 + 4
Värsirea ehitus
Laiendatud regivärss abcd
ammu läämi / luhta / lootsi- / kulla
teele ma küll / ütle / üle / hulga
Viisivorm
Laiendatud viisirida poolrea kordusega (struktuur aa)
Heliread
Anhemitoonilis-diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp II.D.3 kuulub kõrgema tasandi rühma II.D, kuhu on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.
Viisitüübi II.D.3 eritunnuseks on viisirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OOXO ‘ OOXO (veerandnootides; kaheksandiknootides Oo Xo Xxoo ‘ Oo Xo Xxoo). HR mudelist on näha, et tegemist on korduva fraasiga (viisivorm aa), mis on ka viisitüüpide II.D.1.b1 ja II.D.1.b2 ehitusprintsiip. Fraaside kordustel põhinev viisivorm on seto leelo traditsiooni kontekstis iseloomulik pigem naisteviisidele.
Viisitüüp II.D.3 on rühmas II.D ainus, milles lõpufunktsioon ei alga eelviimasel löögil. Kõigis teistes viisitüüpides on kahe viimase löögi harmoonia kas Oooo või (harvem) Xxxx. See on loogiline selles osas, et n-ö „toonika“ astub sisse meetriliselt rõhulisel üksusel. Viisitüüp II.D.3 lõpeb aga järgnevusega Xxoo ning kui lisada veel üks löök eestpoolt, siis ilmneb, et lõpujärgnevuseks on siin Xo Xxoo. Viimane on aga tüüpiline kadents naisteviise sisaldava rühma II.A viisitüüpides (rühma peamine tunnus). Ka siinsel juhul on tegemist naisteviisiga, kuid viisivormi järgi – kaheksalöögiline viisirida tsesuuriga keskel – kuulub see siiski rühma II.D.
Kirjeldatava viisitüübi silbirütmi mudel on
Viisitüübi II.D.3 kahes salvestatud esituses (mõlemas on eeslauljaks Anne Vabarna) on kasutatud anhemitoonilis-diatoonilist helirida.
Kommentaarid
Viisitüüp II.D.3 on salvestatud kahel korral Anne Vabarna ja koori esituses (Tonja k.,1934 ja 1959). Mõlemal juhul on tegemist vihtamineku lauluga.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 431 a < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Ammu-ks neiokese noorekõsõ] [Vt ka Seto laulupärimus | Vihtamineku laul]
- RKM, Mgn. II 323 a < SRäpina raj., Värska kn., Tonja k. – Selma Lätt, Aino Strutzkin < Anne Vabarna, 82 a., Ode Vabarna, 1901 (1959) [Ammuks lääme vihta vinele]