Viisitüüpide rühm II.D.1 kuulub kõrgema tasandi rühma II.D, kuhu on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, milles veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi alarühmaga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.
Rühma II.D.1 eritunnuseks on teise poolrea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (veerandnootides). Kaheksandiknootides mudel on enamasti Xo Xx Oooo, kuid ühes viisis esineb sisuliselt sarnane variant Xx Ox Oooo. Viisirea esimese poole HR on rühma kõigis viisitüüpides erinev (vt viisitüüpide võrdlust allpool). Rühma kuulub neli viisitüüpi, neist kaks on ühendatud alarühma II.D.1.b. Ühendamise põhjuseks on viisivormi sarnane ehituspõhimõte – viisirea mõlemad neljalöögilised fraasid on sama harmoonilise rütmiga ning viisitüüpide üldistatud HR mudel XXOO ’ XXOO langeb kokku. Viisitüübid II.D.1.a ja II.D.1.c alarühmi ei moodusta, sest nende harmoonias on eritunnuseid – viisitüüp II.D.1.a on rühmas II.D.1 (ning ka peaaegu terves rühmas II.D) ainus, kus viisi esimene pool lõpeb funktsiooniga X, ja viisitüübis II.D.1.c püsib esimene fraas ainsana läbivalt funktsioonil O.
II.D.1.a XXOX ‘ XXOO Xo Xx Ooxx ‘ Xo Xx Oooo
II.D.1.b1 XXOO ‘ XXOO Xo Xx Oooo ‘ Xo Xx Oooo
II.D.1.b2 XXOO ‘ XXOO Xx Ox Oooo ‘ Xx Ox Oooo
II.D.1.c OOOO ‘ XXOO Oooo Oooo ‘ Xo Xx Oooo
Rühma II.D.1 viisitüüpide silbirütmi võrdlusel (vt allpool) ilmneb viiside teise fraasi sarnasus ja erinevused esimeses fraasis. Esimeste fraaside silbirütmi ühine tunnus on rütmiline peatus kolmandal löögil. Viisi viimane veerandnoot on kahes viisitüübis märgitud sulgudes, sest tegemist on meestelaulu tüüpilise võttega – viimase silbi redutseerimisega, mis ei muuda viisi meetrumimudelit.
II.D.1.a
II.D.1.b1
II.D.1.b2
II.D.1.c
Kirjeldatava rühma viisides esineb erinevaid heliridu. Mehed kasutavad vanemat diatoonilist laadi, naised kasutavad ka pooltoon-poolteisttoon-laadi ning anhemitoonika tunnustega heliridu.
Rühma II.D.1 viisitüüpide hulgas on kaks tüüpilist vanemat meestelauluviisi – II.D.1.b1 ja II.D.1.c. Viisitüüp II.D.1.a on hällü ääl (kiigelaul), mida võisid esitada nii naised kui ka mehed. Viisitüüp II.D.1.b2 on naisteviis, millega lauldi peamiselt tavandilaule.