II.C.3.c. 4. 8 ‘ 44 44 ‘ 88 88 2 (OO ‘ OOXO ‘ XXOO). Nurmõlaul

Näide. Nurmõst kodotulõmise laul (töölaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 69 B1).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Ooox ‘ Oooo Xxoo ‘ Xoxx Oooo

Üldistatult (veerandnootides):

OO ‘ OOXO ‘ XXOO

Silbirütm

.  ’        ’   Ó

Meetrumimudel (veerandnootides)

2 + 4 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss aabcd

näio, / näio- / kõsõ’, / noorõ-jallõ– / kõsõ’

Viisivorm

Üherealine vorm: siselaiendusega viisirida

Heliread

Vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.C.3.c kuulub rühma II.C.3. See ühendab kümnelöögilisi viise, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 2 + 4 + 4. Üldisemalt kuulub kirjeldatav viis rühma II.C, mis koondab viise teise poolrea (kadentsi) silbirütmiga        . Kadentsi harmooniline rütm (HR) on muutlik – sageli esineb üldistatud mudel OXOO (veerandnootides), kuid rühmas II.C.3 on ülekaalus muud variandid.

Viisitüübi II.C.3.c üldistatud HR mudel on OO ‘ OOXO ‘ XXOO ja see erineb rühma II.C.3 teistest viisitüüpidest (vt II.C.3). Kõige põhimõttelisem erinevus on see, et viisitüüp II.C.3.c algab ja lõpeb samal harmoonilisel funktsioonil (O), seevastu rühma II.C.3 ülejäänud viisitüüpe iseloomustab viisi alguse ja lõpu harmooniline vastandamine.

Viisitüübi II.C.3.c silbirütmi mudel .  ’        ’   Ó  algab punkteeritud rütmiga, mida esineb kõikides rühma II.C.3 viisides. Siinse viisi silbirütmi eripäraks on ainult veerandnootidest koosnev teine meetrumirühm ning rütmi aktiveerimine kadentsis, mille viimane silpnoot on redutseeritud. Kadentsifraasi rütmiline ehitus on tüüpiline seto meesteviisidele. Meestestiilile osutab ka värsi teise poolrea laiendus kahesilbilise sõnaga jallõ, mis on paigutatud neljasilbilise sõna sisse – „noorõ_jallõ_kõsõ’“. Samas kasutatakse laulus esimese rõhurühma kordamist, mis on omane pigem naistelauludele (võte on üsna levinud rühmades II.A, II.B ja II.C ning „kohustuslik“ rühmas II.C.3). Meestelaulule osutab ka laululiik – põllutöödega seotud nurmõlaul.

Viisitüübi II.C.3.c ainus esitus on vanemas diatoonilises laadis. Ka selle helirea kasutamine vihjab meestelaulule – subsekund f on lauldud selgesti ja sellega moodustatakse kvinti sisaldav kooskõla.

Kommentaarid

Viisitüüp II.C.3.c on helisalvestatud 1937. aastal Tallinnas Riigi Ringhäälingu stuudios, esitajad Meremäe vallas elanud Ir´o Liivik koos Tepa Vahviku ja Mart´su Ojaotsaga. Laululiigiks on märgitud „Nurmõst kodotulõmise laul“.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Pl. 69 B1 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’tsu Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Nurmõst kodotulõmise laul]