II.C.3.a. 4. 8 ‘ 88 88 44 ‘ 4. 8 44 (OO ‘ XXXX ‘ OOXX). Jaanilaul jt

Näide 1. Lää sa alla hainale (töölaul), Tepo Nabra kooriga, Krantsova k., 1913 (ERA, Fon. 100 c).

Näide 2. Jaanilaul (kalendritavandi laul), Elena (Oll´o) Laanetu kooriga, Suure-Rõsna k., 1976 (Jaan Sarve salvestus ER stuudios; Estonie: Chants Seto, CD 2008, nr 6).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Ooxo ‘ Xx Xx Xxxx ‘ Ooxo Xxxx

Oooo ‘ Xo Xx Xxox ‘ Oooo Xxxx

Üldistatult (veerandnootides):

OO ‘ XXXX ‘ OOXX

Silbirütm

.  ’      ’ .     

Meetrumimudel (veerandnootides)

2 + 4 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss aabcd:

Piitre, / Piitre jälle / peenü / poisi- / kõnõ

Viisivorm

Üherealine vorm: siselaiendusega viisirida

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.C.3.a kuulub rühma II.C.3. See ühendab kümnelöögilisi viise, kus veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 2 + 4 + 4. Üldisemalt kuulub kirjeldatav viis rühma II.C, mis koondab viise teise poolrea (kadentsi) silbirütmiga        . Selle kadentsi harmooniline rütm (HR) on muutlik – sageli esineb üldistatud mudel OXOO (veerandnootides), kuid rühmas II.C.3 on ülekaalus muud variandid.

Viisitüübi II.C.3.a üldistatud HR mudel OO ‘ XXXX ‘ OOXX eristab viisi rühma II.C.3 teistest viisitüüpidest (võrdlust vt II.C.3). HR skeemist on näha, et viisirea lõpp on harmooniliselt vastandatud viisirea algusele, mida esineb paljudes II rütmisüsteemi viisitüüpides (vt II.C.3). Kirjeldatava viisitüübi silbirütmi mudel .  ’      ’ .     algab punkteeritud rütmiga. Viimast esineb kõikides rühma II.C.3 viisides. Viisitüübi II.C.3.a silbirütmi omapäraks on punkteeritud rütmi kasutamine ka kadentsifraasis.

Viisi rütmiline struktuur nõuab värsirea laiendamist ja selleks kasutatakse erinevaid võtteid. Rühmale II.C.3 tervikuna (ja II rütmisüsteemis ka üldisemalt) iseloomulik võte on esimese rõhurühma kordus. Esimese rõhurühma kordusele lisatakse veel kahesilbiline lisasõna: „Piitre, / Piitre / jälle / peenü / poisi- / kõnõ“ (värsirea skeem  aabcd). Viisis seostub lisasõnaga laiendatud rõhurühm rütmilise „kiirendusega“ (   asemel  ), mis osutab võtte kaunistavale funktsioonile. Sellist võtet kasutatakse sageli seto meestelauludes.

Viisitüübi II.C.3.a esitustes esineb arhailist pooltoon-poolteisttoon-laadi ja vanemat diatoonilist laadi, milles võib kohata pooltoon-poolteisttoon-laadile vihjavat mikroalteratsiooni.

Kommentaarid

Viisitüübist II.C.3.a leidus tüpoloogia materjalis neli helisalvestist. Kolm neist olid tehtud Armas Otto Väisäneni poolt 1912. ja 1913. aastal Meremäe ja Vilo vallas. Üks hilisem salvestus pärineb aastast 2006 – see on jaanilaul Anastassia Puhmu ja Värska leelokoori „Leiko“ esituses. Väisäneni salvestused on väga lühikesed, nende puhul on oletatavasti tegemist erinevate peolauludega.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 51 a < Meremäe v., Võmorski k. – Armas Otto Väisänen < Vinogradov Luke, 42 a., ja koor (1912) [Kui ika naka laulõmahe]
• ERA, Fon. 92 d < Vilo v., Kolo k. – Armas Otto Väisänen < Jaska Taarka, 18 a., ja koor (1913) [Neiokõsõ, noorõkõsõ]
• ERA, Fon. 100 c < Meremäe v., Krantsova k. – Armas Otto Väisänen < Tepo Nabra, 40 a., ja koor (1913) [Lää, lää sa alla hainale]
• EKRK, Fon. 89 (a10) < Rõsna k. – Udo Kolk < Olga Laanetu, 66 a.; Maria Kägovere, 41 a., Senni Kadastik, 42 a., Alla Hade, 53 a. (07.07.1975) [Jaani-, Jaani-jallõkõnõ, mehekene!]
• Estonie: Chants Seto, CD 2008, nr 6 < Tallinn, ER stuudio – Jaan Sarv < Elena (Oll´o) Laanetu kooriga (1976) [Jaanilaul]