II.C.2.a1. 44 ' 88 488 ' 44 44 (XX ' XXX ' OXOO). Pulmalaulud, lüroeepika jt

Näide 1. Hõimu naase’, hõpõ naase’  (pulmalaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1934 (ERA, Fon. 426 a).

Näide 2. Praasniga laul (peolaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 71 B2).

Näide 3. Lätsi tillo, lätsi marjamäele (lüroeepika), Anne Pai kooriga, Pliia k., 1972 (RKM, Mgn. II 2307 a).

Näide 4. Vihm ja vaeslaps (lüürika), Veera Lunda leelokooriga „Helmine“, Mikitamäe k., 1998 (Helmine, CD 1999, nr 3).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xoxx ‘ Xx Xxox ‘ Ooxx Oooo

Xxxx ‘ Xo Xxxx

Xo Xo ‘ Xo Xxox

Üldistatult (veerandnootides):

XX ‘ XXX ‘ OXOO

Silbirütm

       ’   / ’       

  ’  .   (erand)

Meetrumimudel (veerandnootides)

2 + 3 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss aabcd:

vihma-, / vihma- / kõnõ, sa / noorõ- / kõnõ

Viisivorm

Üherealine vorm: siselaiendusega viisirida

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (ka osaliselt diatoniseeritud), uuema diatoonilise ja pooltoon-poolteisttoon-helirea segavorm, uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.C.2.a₁ on üks kahest viisitüübist rühmas II.C.2.a, mida iseloomustab harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XX ‘ XXX ‘ OXOO (veerandnoodid). Ühtlasi kuulub viisitüüp rühma II.C.2, mis ühendab üheksalöögilisi viise, kus veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 2 + 3 + 4. Üldisemalt kuulub kirjeldatav viis aga rühma II.C, mis koondab viise, kus teise poolrea (kadentsi) silbirütm on        . Kadentsi HR on muutlik – lisaks sageli (sh siin II.C.2.a₁ tüübis) esinevale üldistatud mudelile OXOO leidub ka muid variante.

Viisitüübi II.C.2.a₁ silbirütmi mudel on    ’     ’       , mis eristab siinset tüüpi rühma II.C.2.a teisest viisitüübist II.C.2.a₂ (viiside silbirütmi mudelite võrdlust vt II.C.2). Vastavalt viisirea rütmilisele struktuurile laiendatakse värsirida esimese rõhurühma kordusega, lisaks sellele laiendatakse lisasilbiga tihti ka teist rõhurühma – näiteks „vihma-, / vihma- / kõnõ, sa / noorõ- / kõnõ“ (värsirea struktuur aabcd). Kirjeldatavas viisitüübis kasutatakse ka II rütmisüsteemis laiemalt levinud viisivormi kujundamise võtet – viisi alguses on meetrumirühm    (harmoonilise rütmiga XX) ja sellele järgneb tsesuur. Selliseid viise leidub rühmades II.A, II.B ja II.C.

Viisitüübi II.C.2.a₁ esitustes esineb päris palju arhailist pooltoon-poolteisttoon-laadi. Diatoniseerimisel muutub see uuemaks diatoonikaks, sageli tekivad ka vahepealsed helirea struktuurid.

Kommentaarid

Viisitüüp II.C.2.a₁ on hästi tuntud seto leelo traditsioonis ning sellest on palju helisalvestisi, mis pärinevad Setomaa erinevatest piirkondadest. Seda viisi kasutatakse tihti lüroeepilistes ja lüürilistes lauludes ning improvisatsioonides, aga ka tavandilauludes.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 426 a < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Hõimu-ks, hõimu naase k’ull mi hõpõ naasõ]
• ERA, Pl. 71 B2 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Praasniga laul]
• EKRK, Fon. 24 (8) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Naka, naasõ, mi laulõmahe!]
• EKRK, Fon. 55 (a3) < Sokolovo k. – Udo Kolk < Veera Keir, 66 a., Olga Hank, 48 a., Sokolovo küla naised (11.07.1969) [improvisatsioon, Minku_i, minku_i kodo ar minemähe!]
• RKM, Mgn. II 2091 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 62 a., ja koor (1971) [Ilmaneiu, Tulli-ks tulli üles hommogulla]
• RKM, Mgn. II 2307 a < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anne Pai, 55 a., Maria Pai, 63 a., Anni Piho, 49 a. (1972) [Lätsi mi no Maria mäele (2 korda)]
• RKM, Mgn. II 2617 a < Põlva raj., Värska kn., Suure-Nedsaja k., Järvesuu v. – ERR, Eha Viluoja < Ekaterina Lummo, 57 a., ja koor (1972) [Jumal’, jumal’ sundku suuri säksu (Härjad murtud)]
• RKM, Mgn. II 2621 d < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anna Mehine, 54 a. (1972) [Tulli_ks üles ummokulla (Imeline emand + Lindude õlu + Kolm vaest)]
• EKRK, Fon. 88 (a8) < Uusvada k. – Üllar Ende < Matro Pai, 65 a., Nati Rimm, 77 a. (07.1974) [Toomas, Toomas torrõ poisikõnõ]
• EKRK, Fon. 88 (a10) < Uusvada k. – Üllar Ende < Matro Pai, 65 a., Nati Rimm, 77 a. (07.1974) [pulmalaul, Ku mõrs’a umadsõ läävä kosilasõ kodo]
• EKRK, Fon. 96 (a14) < Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a., Maria Vanamets, 53 a., Anne Pähnapuu, Tatjana Vanamets, Maria Vatsk, Aleksandra Soolind, Aleksandra Pala (12.07.1977) [Naase-, naasekõsõ vai noorõkõsõ]
• RKM, Mgn. II 3189 (22) < Vilo v., Sabelina k.; Vilo v., Kosselka k. – Jaan Sarv, Vaike Sarv, Õie Sarv < Ekaterina Kala, 69 a., Maria Pähnapuu, 65 a., Anna Petserimägi, 61 a., Natalia Rahasepp, 68 a., Aleksandra Lutt, 64 a., Aleksandra Toomeoss, 67 a. (1979) [Hällü_ks hällü, kul’la hällükene]
• Helmine, CD 1999, nr 3 < Mikitamäe – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas, Jaan Tamm < Veera Lunda, killõ Olga Luga, leelokoor “Helmine” (1998) [Vihm ja vaeslaps]. [Vt ka Seto laulupärimus | Vihmakõnõ, velekene]