Näide. Handa, handa, hahekõsõ’ (tantsuline laul), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1975 (EKRK, Fon. 90 a5).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Xoxx Xx ‘ Xxxx Oooo
Üldistatud (veerandnootides):
XXX ‘ XXOO
Silbirütm
Meetrumimudel (veerandnootides)
3 + 4
Värsirea ehitus
Laiendamata regivärss:
handa, / handa, / hahe- / kõsõ’
Viisivorm
Üherealine vorm
Heliread
Uuem diatooniline helirida (tetrahord fis-G-a-h)
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp II.C.1.b on üks kahest rühma II.C.1 viisitüübist. Rühma kuuluvad viisid on seitsmelöögilised ja nende veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 3 + 4. Üldisemalt kuulub kirjeldatav viis rühma II.C, milles viiside teise poolrea (kadentsi) silbirütm on
Viisitüübi II.C.1.b silbirütmi mudel on
Kirjeldatava viisitüübi ainsa teadaoleva esituse HR on Xoxx Xx ‘ Xxxx Oooo (XXX ‘ XXOO), mis samuti eristab seda viisitüüpi seitsmelöögilisest tüübist II.C.1.a (nende HR võrdlust vt II.C.1).
Viisitüübi II.C.1.b esitus on uuemas diatoonilises laadis, kuid see on siin väga kitsa ulatusega (tetrahord fis-G-a-h) ning lisaks ka pooltoon-poolteisttoon-laadile vihjava mikroalteratsiooniga (astme a kõrgendamine). Sellepärast ei ole viisi puhul tegemist seto leelo uuema stiiliga. Viisi vanemale päritolule osutab ka ebasümmeetriline „liitev rütm“.
Kommentaarid
Viisitüüp II.C.1.b on siin tüpoloogias esindatud ainult Akuliina Pihla ja Treski küla koori 1975. aasta esitusega. Laululiigilt on see tantsuline laul „Handa, handa hahekõsõ’“ (hannah kargamine), mida lauldakse ka II rütmisüsteemi teiste viisidega (vt näiteks II.B.1.a1, II.B.1.b1 ja II.C.1.a). Nende viiside ühisjooneks on see, et viisi ühte rõhurühma lauldakse kiiremini. Huvitaval kombel on ka siin kirjeldatavas viisitüübis üks rõhurühm „kiirem“ kui teised.
Helisalvestised ja noodistused
- EKRK, Fon. 90 (a5) < Treski k. – Udo Kolk < Akuliina Pihla, Jevdokia Kiisik, Liide Lind, Marie Sitik, Jevdokia Ailas (10.07.1975) [Handa, handa, hahekõsõ!]