III.C. Kaherealised viisid teise rea rütmilise pikendamisega 88 88 44 2(2)

Rühma III.C on koondatud omapärase viisivormiga kaherealised viisitüübid, kus teine rida on noodivältuste pikendamise teel kahekordseks laiendatud. Kaherealise viisi silbirütmi mudel     ’       Ó  (Ó) näitab, et kaheksandiknoote asendatakse algul veerand- ja seejärel poolnootidega, nii et tekib omamoodi rütmiline ritenuto. Tulemusena kõlab teine viisirida kaks korda kauem kui esimene.  Märkimisväärne on, et silpnootide arv teises reas on samuti kaheksa – värsiridu ei laiendata, mõlemat viisirida saab laulda tavapärase kaheksasilbilise värsireaga.

Kaherealisest vormist lähtudes luuakse erineva pikkusega melostroofe – kõige lühemad koosnevadki kahest reast (melostroofi viisi vorm AB || AB), pikemates korratakse reapaari kooriosas kaks korda (viisivorm AB || ABAB). Rühma III.C lauludes esineb ka refrääne. Kui tegemist on kaherealise viisivormiga, siis lauldakse refrääniga esimest rida (erinevalt rühmast III.B, kus kaherealise viisi puhul on refrääniks teine rida). Teksti vormi RA || RA puhul kasutatakse enamasti refrääne „hoi tara, või tara“ ja „tsilk, tsilk, tsilgakõnõ“. Sel juhul muudetakse vastavalt sõnadele ka esimese rea silbirütmi mudelit –       (III.C.1.a₂) ja       (III.C.2.b). Pikemates viisides võib refrään asuda ka melostroofi teistes osades – näiteks AB || ABRB (III.C.1.c₂) ja AB || ABRR (III.C.1.c₁). Refrääniks võivad seejuures olla kaheksasilbilised värsiread – „laulkõ’ summah, seto naase’, pikä linige pidäjä“ (III.C.1.c₁).

Rühma III.C viisitüübid on seotud seto meestelaulutraditsiooniga, kuigi neid viise esitavad tihti ka naised. Oletatavasti tuleneb just sellest rütmilise „aeglustamise“ idee, sest meestelaulule on omane aeglasem tempo. Mehed laulavad rühma III.C viise ka naistest aeglasemalt ja jõulisemate rõhkudega. Rühma viisitüüpides peaaegu ei esine pooltoon-poolteisttoon-laadi, mida võib üldiselt pidada naiste vanemaks laadiks – III rütmisüsteemi viisidele omaselt kasutatakse siin anhemitoonilis-diatoonilist ning vanemat ja uuemat diatoonilist laadi. Uuema diatoonilise helireaga viisid on stiililt hilisemad ja neis on aimatav euroopaliku funktsionaalharmoonia mõju.

Rühm III.C jaguneb kaheks alarühmaks vastavalt harmoonilise rütmi (HR) mudelitele. Rühma III.C.1 viisitüüpide HR üldistatud mudel on OOOO ‘ OOOXOO(OO) ning rühma III.C.2 üldistatud mudel on OOXX ‘ XXOXOO(OO). See meenutab rühma III.B, mille alarühmad on samuti eristatud HR järgi. Lisaks on HR mudelid rühmades III.C.2 ja III.B.2.a väga sarnased – tegemist on sisuliselt sama mudeli n-ö „normatiivse“ ja laiendatud variandiga, mis viitab viiside ühisele päritolule. Rühma III.C alarühmi eristab täiendavalt helilaad: rühma III.C.1 viisides on kasutusel vanem diatooniline (anhemitoonika jälgedega) helirida, rühmas III.C.2 uuem diatoonika.