Rühma I.B.1.c viisitüüpides kõlab rühmale I.B.1 spetsiifiline harmoonilise rütmi (HR) motiiv X – x O – o neli korda. Motiiv koosneb kahest enamasti kolmelöögilisest meetrumirühmast ning selle harmooniline põhimõte seisneb funktsioonide X ja O vastandamises meetrumirühmade tasandil. Rühma kuulub kaks viisitüüpi – I.B.1.c1 ja I.B.1.c2. Vaatamata sarnasusele on tüüpidel püsivaid struktuurseid erinevusi silbirütmis, harmoonilises rütmis, värsiehituses jm.
Viisitüüpide üksikasjaliku võrdluse leiab nende kirjeldustest – vt I.B.1.c1 ja I.B.1.c2. Siin mainin vaid, et mõlema viisitüübi puhul on tegemist erandlike viisiversioonidega ja mõlemaid on salvestatud ainult ühe eeslaulja esituses – viisitüüpi I.B.1.c1 kasutab ainult Anne Vabarna ja viisitüüpi I.B.1.c2 ainult Veera Pähnapuu. See asjaolu võib vihjata individuaalsetele – kuid mitte juhuslikele – variantidele, sest mõlemalt lauluemalt on viisi korduvalt salvestatud. Versiooni erandlikkus väljendub Vabarna viisi puhul pooltoon-poolteisttoon-helirea unikaalses laienduses. Pähnapuu viis on rühmas I.B.1 erandlik lühendatud, kahest kahelöögilisest meetrumirühmast koosneva motiivi
Rühma I.B.1.c laulude esituskonteksti täpsustuseks lisaksin, et Anne Vabarna kasutab oma viisiversiooni I.B.1 rühmale iseloomulikult järvelaulus (nagu ka I.B.1.b1), Veera Pähnapuu aga esitab oma viisiga lüroeepilisi laule.