Näide 1. Põllulaul (töölaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 68 B2).
Näide 2. Põllulaul (töölaul), Jefim (Juhkim) Luuga meeskooriga, Uusvada k., 1974 (RKM, Mgn. II 2625 b).
Näide 3. Põllulaul (töölaul), Aleksei Leim killõga kahekesi, Uusvada k., 1958 (EKRK, Fon. 9 (10)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Kaheksandiknootides:
Xo Xx ‘ Ox Ox ‘ Oooo (diatoonilises laadis)
Ox Oo ‘ Xo Xo ‘ Xxxx (pooltoon-poolteisttoon-laadis)
Laiendustega 16ndiknootides:
Xxoo Xoxx ’ Oxox Ooxx ‘ Oooooooo (diatoonilises laadis)
Ooxx Oxoo ’ Xoxo Xxoo ‘ Xxxxxxxx (pooltoon-poolteisttoon-laadis)
Üldistatult (veerandnootides):
XXOOOO või OOXXXX
Silbirütm
Värsirea ehitus
Laiendatud regivärss abcd:
mine’ / jällõ / otsa sa küll / osa- / kõn[õ]
Viisivorm
Üherealine viis: siselaiendusega viisirida
Heliread
Vanem diatooniline helirida ja osaliselt diatoniseeritud pooltoon-poolteisttoon-helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp II.B.2.b3 on üks kolmest rühma II.B.2.b viisitüübist, mida iseloomustab kuuelöögiline silbirütmi mudel
Viisitüüp II.B.2.b3 on struktuurselt väga sarnane viisitüübiga II.B.2.b2 – sisuliselt on tegemist sama viisi meeste- ja naisteversiooniga. Viisitüübis II.B.2.b3 leidub mitmeid meestestiili tunnuseid. Kõige ilmsem on silbirütmi „killustamise“ võte, kus silpide arvu viisireas suurendatakse lisasilpide ja -sõnade abil, jagades põhimudeli silpnoote kaheks. Viisitüübile II.B.2.b3 (eriti meeste esitustele) on tüüpiline „killustatud“ rütmimudel
Viisitüübile II.B.2.b3 on iseloomulik vanem diatooniline laad, mis on eriti tüüpiline seto meestelaulus (näited 1 ja 2). Ühes meeste esituses esineb ka osaliselt diatoniseeritud pooltoon-poolteisttoon-helirida – huvitaval kombel võtab HR mudel sel juhul inversiooni kuju.
Kommentaarid
Viisitüüpi II.B.2.b3 on salvestatud põhiliselt Meremäe vallas. Kõik viisitüübi esitused on laululiigilt põllulaulud (põllulaul, põllu ääl, nurmelaul) ja selles osas erineb viisitüüp naiste viisitüübist II.B.2.b2, millega lauldakse erinevaid laululiike (nende hulgas näiteks kiigelaulu).
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Pl. 68 B2 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Põllu laul]
- EKRK, Fon. 9 (10) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim ja meeskoor (1958) [Lõpõ nu-ks, kulla küll põllukõnõ!]
- RKM, Mgn. II 2276 e < Võru raj., Meremäe kn., Meremäe v., Tääglova k. – Lilia Briedis < Aleksandra Piholaan, 56 a., ja koor (1972) [Lõika no lõika sirbikõnõ (Põllu ääl)]
- RKM, Mgn. II 2307 c < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anne Pai, 55 a., Maria Pai, 63 a., Anni Piho, 49 a. (1972) [Lõpõ kul’la meil põllukene]
- RKM, Mgn. II 2307 d < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anne Pai, 55 a., Maria Pai, 63 a., Anni Piho, 49 a. (1972) [Tulli_ks mi no suurile nurmile (kartuli võtmisel)]
- RKM, Mgn. II 2635 j < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., ja koor (1973) [Lätsi_ks mi suurile nurmile (Põllulaul)]
- RKM, Mgn. II 2625 b < Võru raj., Uusvada k., Meremäe v. – Kristi Salve, Ingrid Rüütel < Jeehkim Luuga, 80 a., Jakob Kadak, 78 a. (1974) [Lõpõ_ks küll kulla sa põllukõnõ]
- ERA, DH 104 (17) < Meremäe k. < Zinaida Raud, Maria Saaremaa, leelokoor “Hõpõhelme’”, 2008 [Põllulaul, mitmekanaliline salvestis] [Vt samuti Seto laulupärimus | Põllulaul]