Xo Xx Xo Xx Oxoo. Kar´alaul - Seto leelo viisitüpoloogia

Näide 1. Kar´alaul (karjasaatjate laul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 69 B2).

Näide 2. Kar´alaul (karjasaatjate laul), Siina Raud kooriga, Uusvada k., 1972 (EKRK, Fon. 77 b3).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xo Xx ‘ Xo Xx ‘ Oxoo

Silbirütm

  ‘   ‘  

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcd või aabcd (5 rõhurühma):

mõtsa / jallõ, / kull´a / kar´a- / kõnõ

kodo, / kodo, / kull´a / kar´a- / kõnõ

Viisivorm

Üherealine vorm: siselaiendusega viisirida

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (mõnikord „minoorse diatoniseerimisega“)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.B.1.b₂ on üks kahest sarnase struktuuriga viisitüübist rühmas II.B.1.b, mida iseloomustab harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXXXOO (veerandnootides). Rühm II.B.1.b on omakorda rühma II.B.1 alarühm, mille tunnuseks on viisirea lõppemine kadentsiga Oxoo. Rühm II.B.1 kuulub kõrgema tasandi rühma II.B, mis ühendab viie- ja kuuelöögiliste viisiridadega viisitüüpe, kus viimase, kahest veerandnoodist koosneva rõhurühma (kadentsi) HR on Oxoo või Oooo (OO). Rühma II.B üldistatud silbirütmi mudeliks on ()      .

Viisitüüp II.B.1.b₂ on kuuelöögiline ja selle silbirütmi mudel on   ‘   ‘   . HR mudel on Xo Xx ‘ Xo Xx ‘ Oxoo, mis erineb viisitüübi II.B.1.b₁ mudelist vaid kahes positsioonis (võrdlust vt II.B.1.b). Eespool toodud HR skeemis võib märgata järgnevuse Xo Xx kordust ja see jaotab viisirea kolmeks meetrumirühmaks – 2 + 2 + 2 veerandnooti (Xo Xx ’ Xo Xx ’ Oxoo). Tänu sellele on II.B.1.b₂ puhul tegemist rühma II.B.1 ainsa viisitüübiga, kus meetriline struktuur selgesti tajutav.

Kirjeldatava viisitüübi struktuur eeldab regivärsi laiendamist ja seda tehakse kahtemoodi – kas esimese rõhurühma kordusega („kodo, / kodo, / kull´a / kaŕa- / kõnõ“) või esimesele rõhurühmale lisasõna lisamise abil („mõtsa / jallõ, / kull´a / kaŕa- / kõnõ“). Teine laiendamise moodus esineb ka viisitüübis II.B.1.b₁, mis kinnitab rühma II.B.1.b viisitüüpide sugulust.

Viisitüübi II.B.1.b₂ esitused on enamasti pooltoon-poolteisttoon-laadis, mis võib olla mingil määral diatoniseeritud (näiteks madala killõ pärast). Siin on tegemist nn minoorse diatoniseerimisega (vt Helilaadide segunemine).

Kommentaarid

Viisitüübi II.B.1.b₂ helisalvestised pärinevad peamiselt Meremäe vallast. Laululiigiks on kõikidel juhtudel kar´alaul (karjasaatjate laul).

Helisalvestised ja noodistused

ERA, Fon. 54 f < Meremäe v., Duplevo k. – Armas Otto Väisänen < Miitra Palaga, 11 a.; Jakko Olli, 16 a. (1912) [Mõtsa jällõ kul’la kar’akõne]
ERA, Pl. 69 B2 < Meremäe v. – Herbert Tampere; August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a.; Mar’t’su Ojaots, 48 a.; Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Kar’a laul]
RKM, Mgn. II 2301 e < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < H. Mast, N. Lust (1972) [Kodo mo_ks kul’la karjakõnõ]
RKM, Mgn. II 2309 b < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Maria Pai, 63 a., Anne Pai, 55 a., Anni Piho, 49 a. (1972) [Kar’a-jallõ-kõnõ kul’la kar’akõnõ]
EKRK, Fon. 77 (b3) < Uusvada k. – Udo Kolk < Siina Raud, 42 a., Akulina Vahelaan, 60 a., Natalia Riitsaar, 60 a., Olga Kõiv, 61 a., Maria Udras, 70 a. (15.08.1972) [Kodo-ks, kul’la kar’akõnõ!]
RKM, Mgn. II 2635 i < Võru raj., Pliia k. ,Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., ja koor (1973) [Karjakõnõ, kullakõnõ (pooleli) (Karjalaul)]
RKM, Mgn. II 3282 (10) < Misso v., Napi k. – Vaike Sarv < Anna Ploompuu, 74 a., Aksenija Kaup, 71 a. (1980) [Tulli jallõ üles hummogulla]
ERA, DH 220 (8) (=RKM, Mgn. I 63 (2)) < Meremäe v., Obinitsa k. – Vaike Sarv, Kari Hakala < Olli Kuhi (s. 1926), Manni Lõhmus (s. 1912) (killõ) (1990), mitmekanaliline salvestus. [Kodo, kodo, kull´a kar´akõnõ]

Küpsised

Tüpoloogia