III.A.1.b2. ||: Ox Oo Oo Xx :|| 2 korda. Tekst AR || AR. Mõrsja kooletamine

Näide. Mõrsja kooletamine (mängulaul), Miihkali Nasta kooriga, Seretsova k., 1913 (ERA, Fon. 67 e).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Ox Oo Oo Xx :||

Silbirütm (rida, refrään)

   

   

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline värsirida, refräänis kaheksapositsioonilised lühiread:

koolnu / oma / ülä- / kene

koole / kurva / mõrsi- / ja

Refräänid

Koolõ’ kurva mõrsija!

Nõsõ’ rõõmu mõrsija!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AA

Tekst: AR || AR

Heliread

Diatooniline helirida e-F-g-a-h (killõl on gis)

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.b₂ kuulub rühma III.A.1.b, mille viiside muusikaline vorm ehitub harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xx Oo Xo Xx kordustel. Viisitüübis III.A.1.b₂ leiame selle mudeli versiooni Ox Oo Oo Xx, mis erineb rohkem levinud versioonist Xx Oo Xo Xx kahes positsioonis, säilitades iseloomulikku lõppu funktsioonil X. Selle HR mudeli leviku kohta ei ole meil andmeid, kuna see on leitud ainult ühes esituses.

Viisitüübis III.A.1.b₂ kordub selle HR mudeliga viisirida neli korda melostroofi vältel, neist kaks korda kooriosas. Melostroofi teksti ehitust võib kirjeldada sümbolitega AR || AR, mis tähendab, et eeslaulja esitab värsirida ja refrääni ning koor kordab eeslaulja osa. Kuna värsiridu ja refrääne lauldakse sama viisireaga (erineb ainult tekstiga seotud silbirütm), siis muusikalist vormi võib tähistada kui AA || AA.

Viisitüüpi III.A.1.b₂ nagu ka terve rühma III.A iseloomustab kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, kuid selles viisitüübis esinevad need põhiliselt refräänis koolõ’ kurva mõrsija (laulu teises pooles nõsõ’ rõõmu mõrsija). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Refrääni silbirütmi mudel     on rühma III.A kõige levinum. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Viisitüübi III.A.1.b₂ ainsas esitustes on kasutatud diatooniline helirida e-F-g-a-h, mida teeb eriliseks astme g kõrgendamine killõ partiis ja lõpuheli asukoht astmel F tavalise G asemel. Tulemusena on kõik kooskõlad selles esituses suured tertsid (e-gis, F-a ja g-h). Monointervalliline suuretertsiline harmoonia on pooltoon-poolteisttoon-laadi omadus ja seto diatoonilistes laadides ei esine.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.b₂ lauldakse mängulaulu „Mõrsja kooletamine“ (leinamäng). Selle ainus helisalvestatud esitus pärineb Seretsova külast ja salvestatud Armas Otto Väisäneni poolt 1913. aastas. Leinamängu esitatakse ka teiste HR mudelitega (vt III.A.1.b₃ ja III.A.1.a₈), kusjuures melostroofi vormiehitus on teistes esitustes AR || ARR (st refrään kõlab kooriosas kaks korda). Nende kolme leinamängu versiooni erinevus puudutab ka helirea kasutamist – viisitüüp III.A.1.b₃ on seotud pooltoon-poolteisttoon laadiga, viisitüübis III.A.1.a₈ kasutatakse vanemat ja uuemat diatoonilist helirida ning viisitüübil III.A.1.b₂ on seto leelole ebatüüpilise struktuuriga diatooniline helirida, mis tundub olevat üsna arhailine.

Mõrsja kooletamise mängu kirjeldust vt Metsvahi 2016: 99-100 (leka_seto_parandatud.indd).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 67 e < Setu, Meremäe v., Seretsova k. – Armas Otto Väisänen < teadmata (1913) [Koolnuks mul imä]
• EÜS X 888 (77) < Setu, Merimäe v., Seretsova k. – A. O. Väisänen < Miihkali Nasta; koor (1913) [Mõrsja kooletamine ] [Väisäneni noodistus helisalvestisest ERA, Fon. 67 e]