II.A.2.b. ||: Ox Oo ‘ Xo Xxoo :|| Vorm A || RA. Sõnnikulaotamine

Näide 1. Sõnnikulaotamise laul (töölaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 69 A2).

Näide 2. Sõnnikulaotamise laul (töölaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:3 (14)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Ox Oo ‘ Xo Xxoo :||

    Xx Oo

    Xx Ox

Silbirütm

||:   ’     :||

Meetrumimudel (veerandnootides)

(2 + 3) + (2 + 3)

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

siro’, / siro’, / sita- / kõnõ

Refrään

Näiokõsõ’, noorõkõsõ’!

Melostroofi vorm

Viisi vorm: A || AA

Teksti vorm: A || RA

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (põhiheliga astmel g)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.A.2.b kuulub rühma II.A, kuhu on koondatud viisid, mis sisaldavad lõpumotiivi (kadentsi) silbirütmiga     ja harmoonilise rütmiga (HR) Xo Xxoo. Ühtlasi on see üks kahest viisitüübist, mis moodustavad järgmise tasandi rühma II.A.2. Selle rühma tunnuseks on silbirütmi mudel   ’    , mille teine pool (motiiv Xo Xxoo) võib korduda. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, esineb siin veerandnootide pulsatsioon, kaheksandikest ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.

Viisitüübi II.A.2.b individuaalseks tunnuseks on melostroofi vorm, kus rida   ’     kõlab üks kord eeslaulja ja kaks korda kooriosas – esimest korda refräänsõnadega „näiokõsõ’, noorõkõsõ’“ ja seejärel eeslaulja poolt lauldud värsireaga. Seega on melostroofi teksti vorm A || RA ja viisi vorm A || AA. Värsiridu viisitüübis ei laiendata, muusikaline laiendus väljendub kahe viimase silpnoodi pikendamises.

Teise poolrea HR on viisitüübi kõigis esitustes Xo Xxoo, esimese poolrea HR aga varieerub. Tüpoloogia materjalis leidub kolm esimese poolrea HR varianti: Ox Oo, Xx Oo ja Xx Ox. Need tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid lähemal vaatlusel selgub, et kõigis langevad kokku teine ja kolmas positsioon, esimene ja teine variant erinevad omavahel vaid ühes positsioonis ning sama võib öelda ka teise ja kolmanda variandi kohta.

Viisitüübi II.A.2.b kõik esitused on arhailises pooltoon-poolteisttoon-laadis, mis koos teiste tunnustega viitab viisi vanemale päritolule.

Kommentaarid

Viisitüübiga II.A.2.b (nagu ka sama rühma viisitüübiga II.A.2.a) esitati töölaule, mis saatsid sõnniku põllule laotamist. On huvitav, et eespool kirjeldatud silbirütmi ja HR mudel on kindlalt seotud vaid ühe laululiigiga. Mis puudutab refrääni laulmist põhirea viisiga, siis seda võtet esineb sageli rühma III.A viisitüüpides.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 426 b < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Siro-ks no kul’la sitagõne]
• ERA, Pl. 69 A2 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a.,Mar’tsu Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Sitävedämise laul]
• KKI, RLH 49:3 (14) < Ton´a k. < Anne Vabarna ja neidude koor (1949) [Sirotõlõmine]
• EKRK, Fon. 24 (1) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Siro, kulla sitakõnõ!]
• RKM, Mgn. II 2257 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Laosina k. – Herbert Tampere < Maria Asu, 71 a., ja koor (1972) [Siro_ks sa kulla sitakõnõ]
• RKM, Mgn. II 2257 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Laosina k. – Herbert Tampere < Melanja Ojasalu, 66 a., ja koor (1972) [Siro no sa kul’la sitakõnõ]