II.A.2.a. Xx Ox ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. Sõnnikulaotamine

Näide. Sõnnikulaotamise laul (töölaul), Miko Mat´ro kooriga, Tupleva k., 1913 (ERA, Fon. 71 g).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xx Ox ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo

Silbirütm

  ’     ’    

Meetrumimudel (veerandnootides)

2 + 3 + 3

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcdcd:

sedä / aigu / ammu / oodi, / ammu / oodi

Viisivorm

Välise laiendusega (teise poolrea kordusega) viisirida

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (põhiheliga astmel g)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.A.2.a kuulub rühma II.A, kuhu on koondatud viisid, mis sisaldavad lõpumotiivi (kadentsi) silbirütmiga     ja harmoonilise rütmiga (HR) Xo Xxoo. Ühtlasi on see üks kahest viisitüübist, mis moodustavad järgmise tasandi rühma II.A.2. Selle rühma tunnuseks on silbirütmi mudel   ’    , mille teine pool (motiiv Xo Xxoo) võib korduda. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, esineb siin veerandnootide pulsatsioon, kaheksandikest ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttel kujunenud vorm.

Viisitüübi II.A.2.a individuaalseteks tunnusteks on silbirütmi mudel   ’     ’     ja HR mudel Xx Ox ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. See tähendab, et viisi on laiendatud teise poolrea (Xo Xxoo) kordusega. Sama võtet esineb ka rühma II.A teistes viisitüüpides (vrd II.A.3.a₂ ja II.A.3.b₃). Värsi- ja viisistruktuuri seisukohalt toimub värsirea väline laiendamine teise poolrea korduse abil – abcdcd („sedä / aigu / ammu / oodi, / ammu / oodi“). Liitva rütmi printsiip avaldub siin erineva pikkusega motiivide ühendamises ebasümmeetriliseks viisivormiks – 2 + 3 + 3 veerandnooti.

Viisitüübi II.A.2.a esitused on arhailises pooltoon-poolteisttoon-laadis, mis koos teiste tunnustega viitab viisi vanemale päritolule.

Kommentaarid

Viisitüübiga II.A.2.a (nagu ka sama rühma viisitüübiga II.A.2.b) esitati töölaule, mis saatsid sõnniku põllule laotamist. Viisitüüp on salvestatud Armas Otto Väisäneni poolt Tupleva külas kahel korral – aastatel 1913 ja 1921. Esimesel korral oli esitajaks Miko Matro kooriga. Teine esitus on aga huvitav selle poolest, et seekord näitasid naised, kuidas laulu võidi laulda põllul kahe kooriga (eeslauljateks olid Miko Matro ja Hilana Taarka).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 71 g < Meremäe v., Tupleva k. – Armas Otto Väisänen < Miko Matro ja koor (1913) [Siro, siro, sitakõnõ] [vt ka Tampere 1956 (I): 142–143]
• SKS KRA FON A. O. Väisänen 1921:165 < Tupleva k. – Armas Otto Väisänen < Miko Matro ja Hilana Taarka, kahe kooriga esitus (1921) [sita laotamine]