II.A.1.b. ||: Xo Xxoo :|| 8 korda. Mõistatused

Näide. Mõistatuslaul (mängulaul), Elena (Oll´o) Laanetu kooriga, Suure-Rõsna k., 1971 (RKM, Mgn. II 2090 b).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xxoo :|| 8 korda

Silbirütm

||:     :|| 8 korda

Värsirea ehitus

Laiendamata normatiivne regivärss ja kaheksapositsiooniline pikk rida (9 silpi):

kellel / peeni / pihto- / kõnõ

pedäjäl / peeni / pihto- / kõnõ

Refrään

Looda’, looda’, loonatarka, mõista’, mõista’, meelitarka!

Melostroofi vorm

Viisi vorm: 12 (4 + 8) korda korratud kolmelöögiline poolrida

Teksti vorm: AB || RRAB

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (põhiheliga astmel g)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.A.1.b on üks kahest rühma II.A.1 kuuluvast tüübist, mille tunnuseks on harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xo Xxoo kordamine. Korduva motiivi silbirütmiks on enamasti     . Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, esineb siin veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandikest ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid.

Viisitüübis II.A.1.b kõlab eespool kirjeldatud kolmelöögiline motiiv kaheksa korda kooriosas ja veel neli korda eeslaulja osas. Sõnalises tekstis vastab igale motiivile värsi poolrida. Erinevalt viisitüübist II.A.1.a, kus sõnaline tekst koosneb ühest laiendatud värsireast, on siin tüübis tegemist mitmerealise kompositsiooniga, mis koosneb laiendamata värsiridadest. Melostroofi teksti skeemiks on AB || RRAB, mis tähendab, et eeslaulja osa tekst on kaherealine, kooriosa algab kaherealisest refräänist ning seejärel kordab eeslaulja teksti. Põhitekstis esineb ka kaheksast silbist pikemaid ridu, kuid neid sobitatakse sama rütmimudeliga, näiteks kõlab rida „pedäjäl / peeni / pihto- / kõnõ” rütmiga     ’     . Selline teksti ja viisi vahekord on iseloomulikum III rütmisüsteemile.

Viisitüübi II.A.1.b ainus leitud esitus on arhailises pooltoon-poolteisttoon-laadis, mis viitab viisi vanemale päritolule.

Kommentaarid

Viisitüüp II.A.1.b on salvestatud Elena Laanetu ja tema koori esituses Suure-Rõsna külas 1971. aastal. Tegemist on laialt tuntud Mõistatuslauluga, mida sagedamini võib kuulda viisitüübiga II.E.3. Viimane kuulub regulaarse meetrumiga viise koondavasse rühma II.E. Tegelikult on ka viisitüübi II.A.1.b meetrum regulaarne, sest selles korduvad kolmelöögilised motiivid. Viisitüübi II.E.3 meetrum on aga viielöögiline, viis on uuemas diatoonilises laadis ning selle harmooniline stiil meenutab euroopalikku mažoori. Kuna viisitüüp II.A.1.b on selgelt vanemas stiilis ning sisaldab ka teistele vanematele viisidele omast motiivi Xo Xxoo, määrasin selle rühma II.A. On huvitav, et Mõistatuslaulu on mõlema viisitüübiga salvestatud ainult Põhja-Setomaal, nagu ka samal motiivil põhinevat viisitüüpi II.A.1.a, mis osutab selle viisimudeli geograafilisele levialale.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2090 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Elena Laanetu, 62 a. ja koor (1971) [Kellel pehme pihtokõnõ… (Mõistatuslaul)]