II. Mitmetasandiline rütmisüsteem. Veerandnootide pulsatsioon. Liitev rütm

II rütmisüsteem on üks kolmest rütmisüsteemist, mis moodustavad käesoleva seto leelo viisitüpoloogia põhilise jaotuse, kajastades erineva päritolu ja vanusega rütmilise mõtlemise tüüpe ja muusikalisi stiile (vt Rütmisüsteemid).

Erinevalt ühetasandilisest I rütmisüsteemist iseloomustab II rütmisüsteemi vähemalt kahetasandiline meetrum, mis tähendab, et kaheksandiknootide pulsatsioonile lisandub veerandnootide pulsatsioon. Kaheksandiknootide tasand on endiselt oluline, kuid kõik kaheksandiklöögid on kahekaupa ühendatud ning (silbi)rütmimudelid sisaldavad veerandnootide järgnevusi (eriti iseloomulik on viisirea lõpetamine kahe veerandnoodiga). Mõne viisitüübi silbirütmis on veerandnootide osakaal üsna suur, näiteks       ’     ’     (II.A.3.b₃),     ’    ’        (II.C.2.a₁) jt. Seejuures võivad silbirütmi veerandnoodile vastata meloodias kaks kaheksandiknooti (st kasutatakse silbijaotusi), kuid veerandnoote esineb sageli ka meloodilises rütmis. Kaheksandiknootide ühinemine kahekaupa tähendab ka seda, et kolmest kaheksandiknoodist koosnevaid meetrumirühmi, mis on I rütmisüsteemi üks iseloomulikke tunnuseid, II rütmisüsteemis üldiselt ei esine. Siiski võib neid mõnikord leida eeslaulja osas, mis on ka selles viisitüüpide rühmas üsna retsitatiivne ja ei pruugi alluda rangele veerandnootide pulsatsioonile.

Veerandnootide struktuurne tähendus ei väljendu ainult silbi- ja meloodiarütmis, vaid ka harmoonilises rütmis (HR), kus harmooniafunktsioonid vahelduvad sageli veerandnootides (näiteks on üks tüüpiline kadents Ooxx Oooo). II rütmisüsteemi viisides esineb ka harmooniliste kompleksite vaheldumist kaheksandiknootides ja poolnootides: Xx Ox ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo (II.A.2.a), Xoxx Ooxx ‘ Xo Xx Oooo (II.D.1.a), Ooox ‘ Oooo Xxoo ‘ Xoxx Oooo (II.C.3.c) jt.

Peale veerandnootide ja kaheksandiknootide pulsatsiooni võib II rütmisüsteemi mitmetasandilisuse ilminguteks pidada ka 16-nootide kasutamist (eriti meesteviisides), näiteks:     ’   Ó   (II.D.2). Kaheksandiknootide pooleksjagamine ei ole siiski struktuurne nähtus, kuna see pole kohustuslik ja varieerub erinevates esitustes. Poolnoodid esinevad põhiliselt meestelaulude kadentsides, kus nad asendavad kahte veerandnooti (viimase silbi redutseerimise tõttu). Nii võib II rütmisüsteemi viisides leida vältusi, mis esindavad kuni nelja eri meetrumitasandit, kuigi struktuurne tähtsus on nendest vaid veerandnootide ja kaheksandiknootide tasandil.

Vaatamata rütmivältuste proportsionaalsele vahekorrale kuulub II rütmisüsteem, nagu ka I rütmisüsteem, nn „liitva rütmi“ (additive rhythm) valdkonda, sest viisi rütmiline vorm kujuneb rütmimotiivide järjestikuse liitmise meetodil. Need motiivid on sageli eri pikkusega ning tulemus on ebasümmeetriline. Mõnes viisitüübis (eriti rühmades II.D ja II.E) tuleb ette rütmi perioodilisust, mis assotsieerub üldiselt „jagava rütmiga“ (divisive rhythm), kuid see sarnasus tundub olevat väline ja ei tähenda lähtumist taktimeetrumi printsiibist. Arvan, et seto leelos võib jagavast rütmist rääkida vaid III rütmisüsteemi viiside puhul ja sedagi ettevaatlikult.

I ja II rütmisüsteemi ühendab ka asjaolu, et sinna kuuluvate viisidega regivärsse lauldes tuleb kaheksasilbilist alusvärssi laiendada. Laiendamise võtted on kahes rütmisüsteemis põhimõtteliselt ühesugused – värsiosade kordused ja lisasilbid. Sarnasusi leidub ka värsi laiendamise skeemides, mis võib viidata kahe rütmisüsteemi viisitüüpide seostele. Näiteks võib leida sarnasusi viisitüüpide I.A.1.b₄ ja II.C.2.a₁ värsirea struktuuris – vrd laiendatud ridu „sõbra-, sõbrakõnõ, nu sõsarõkõnõ“ ja „vihma-, vihmakõnõ, sa noorõkõnõ“.

II rütmisüsteem jaguneb viieks alarühmaks. Võib oletada, et iga rühma viisid on omavahel suguluses, sest neis on kasutusel ühised struktuursed elemendid. Nii moodustavad rühma II.A viisitüübid, kus värsi teise poolrea silbirütmiks on      ning harmooniliseks rütmiks Xo Xxoo. Rühma II.B kuuluvate viiside teine poolrida on sama silbirütmiga, kuid HR erineb – kahe viimase silpnoodi HR on kas Oxoo või Oooo. Rühma II.C tunnuseks on teine tüüpiline kadents Ooxx Oooo silbirütmiga        . Selle rühma viiside pikkus veerandnootides on seitse, üheksa või kümme veerandlööki. Kaheksalöögilised viisid on aga koondatud eraldi rühma II.D, kus leidub palju meesteviise, mida tuntakse nimega Vell´okõsõ’. Rühmas II.E on regulaarse meetrumiga viisid, kus korduvad sama rütmimudeliga fraasid, mille pikkus võib olla kolm kuni kuus veerandnooti. Motiivide ja fraaside kordusi esineb ka teiste rütmisüsteemide viisides.