III.A.2.b1. ||: Xo Xx Xx Oo :|| Vorm ARR || ARR. "Hots´ kaliina"

Näide. Hots´ kaliina (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Toonja k., 1949 (KKI, RLH 49:5 (18)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Xo Xx Xx Oo :|| 6 korda

Silbirütm

Rida:

   

   

     

     

Refrään:

  .  

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksapositsiooniline värss, mõnes esituses rõhuliste lühiridadega

mis meil / viga / veerä- / tellä

minno_ks / lotas / loe- / tas

Refrään

Hots´ kaliina, hots´ maliina!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  ARR || ARR  (R on A rütmiline variant)

Tekst: ARR || ARR  

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, uuem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.2.b₁ kuulub rühma III.A.2.b, mida iseloomustab silbirütmi mustri   .   (või .    ) kasutamine. See kuulub samuti kõrgema tasandi rühma III.A, mille tunnusteks on laiendamata (sageli rõhuline) kaheksapositsiooniline värss, sama harmoonilise rütmiga (HR) rea kordustel põhinev viisivorm, sama HR mudeli kasutamine põhiridades ja refräänides, kaheksapositsioonilised lühi- ja (harvemini) pikad read tekstis ja nendega seotud silbirütmi mustrid. Kuulumine rühma III.A.2 lisab tunnuste hulka punkteeritud rütmi .  kasutamist mitmeosaliste refräänide silbirütmis. Rühma III.A.2 eritunnus, mida ei esine rühma III.A.2.b viisides, on viisirea pikkuse varieerimine refräänides, st et refräänide read on kirjeldavas viisitüübis värsiridadega sama pikkusega vaatamata nende spetsiifilisele rütmile.

Viisitüüp III.A.2.b₁ kujutab endast lühimat versiooni laulust refrääniga „hots´ kaliina, hots´ maliina“ (vrd viisitüüpidega III.A.2.b₂ ja III.A.2.b₃). Selle teksti- ja viisivormi võib tähistada ARR || ARR, kusjuures osa R on muusikalises mõttes osa A rütmiline variant (st et HR on neil ühine). Täht A vastab „tavalise“ rütmiga ridadele (kaheksast silpnoodist ja lühiridadele) ning R tähistab neljast silpnoodist ridu rütmiga   .   .

Viisitüüp III.A.2.b₁ põhineb HR mudeli Xo Xx Xx Oo kordamisel (selles suhtes on kirjeldav viisitüüp väga sarnane viisitüübiga III.A.2.b₂). Anne Vabarna ja tema koor laulavad seda viisitüübi pooltoon-poolteisttoon-helireaga (vt näide). Meeste esituses kõlab see uuema diatoonilise helireaga (ERA, Fon. 58 b). Esineb ka nende heliridade segavormi (RKM, Mgn. II 2265 c).

Viisitüüpi III.A.2.b₁, nagu ka terve rühma III.A, iseloomustab kaheksapositsioonilise rõhulise värsi, sh lühiridade kasutamine, kuid erinevates esitustes on nende osakaal erinev (nii näites toodud Vabarna esituses lühiridu ei ole, kuid mõnes teises esituses (RKM, Mgn. II 2265 c) on neid päris palju). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu esitamise „motoorsest“ maneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb selle viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Kommentaarid

Laulud refrääniga „hots´ kaliina, hots´ maliina“ kuuluvad meelelajutuslikku repertuaari. Neid laulsid nii naised kui ka mehed. Viisitüübiga III.A.2.b₁ õnnestus leida neli helisalvestist, mis on tehtud 1912. ja 1972. aasta vahel. Laulude tekstid on erineva sisuga. Refrääni sõnad on laenatud vene rahvalauludest, kuid viisi stiil on tüüpiline seto leelole (välja arvatud võib-olla refrääni rütm).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 58 b < Setu, Meremäe v., Jermakova k. – Armas Otto Väisänen < Maksi Mihail, 63 a.; koor (1912)
• KKI, RLH 49:4 (12) < Setu < Anne Vabarna (1949) [Hoots kalina]
• KKI, RLH 49:5 (18) < Setumaa < Anne Vabarna (1949) [Hoots kalina]
• RKM, Mgn. II 2265 c < Setu, Põlva raj., Mikitamäe k/n., Mäe v., Pääsolaane k. – Urve Lippus < Vaida Toobre, 71 a.; koor (1972) [Minno_ks lotas loetas]