III.A.2.a4. ||: Oo Xo Xx(xx) Oo(oo) :|| Linamäng

Näide. Linalaul (mängulaul), Evdokia Kiisik kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (KKI, RLH 72:22 (1)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Oo Xo Xx Oo ’  Oo Xo Xx Oo ’ Oo Xo Xxxx Oo :|| 2 korda

R: Oo Xo Xx Oo ’  Oo Xo Xx Oo ’ Oo Xo Xxxx Oo (’ Oo Xo Xxxx Oo)

Silbirütm

Rida:

   

    .        

Refrään:

           ’       (   ) ’   .     (’   .    )

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

2 + 2 + 4 + 4

Värsirea ehitus

Kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sh lühiread

ütle’ / mullõ, / vele- / kene

kuis / linno / külve- / tässe

kuis / linno / sui- / tassõ

Refrään

Vot nii, vot tak, vota eta etatak, priida liina, l´oona, l´oona, (pissirotki peelo, peelo)! (varieerub)

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AAB || AAB |AAB(B)|  (B on laiendatud A)

Tekst: ABC || ABC RRR(R)   (kõik osad on 8-positsioonilised)

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.2.a₄ kuulub rühma III.A.2.a, mida iseloomustab silbirütmi mustri   .     kasutamine. See kuulub samuti kõrgema tasandi rühma III.A, mille tunnusteks on laiendamata (sageli rõhuline) kaheksapositsiooniline värss, sama harmoonilise rütmiga (HR) rea kordustel põhinev viisivorm, sama HR mudeli kasutamine põhiridades ja refräänides, kaheksapositsioonilised lühi- ja (harvemini) pikad read tekstis ja nendega seotud silbirütmi mustrid. Kuulumine rühma III.A.2 lisab tunnuste hulka rea muusikalise pikkuse muutmist (põhiliselt refräänirea “venitamist”), mille puhul säilib HR üldistatud mudel, ja punkteeritud rütmi .  kasutamist mitmeosaliste refräänide silbirütmis.

Viisitüübiga III.A.2.a₄ lauldakse laulu „Linamäng“, mis on viisi struktuuri poolt üsna lähedane „Kitselaulule“ (vrd III.A.2.a₁, III.A.2.a₂ ja III.A.2.a₃), kuid sellel on teine vormiehitus. „Linamängu“ viisivormi võib tähistada järgmiselt – AAB || AAB |AAB(B)|, kus B on laiendatud A. Täht A vastab tavalistele kaheksalöögilistele ridadele ning B tähistab muusikaliselt laiendatud (venitatud) ridu rütmimustriga   .     . Melostroofi teksti vorm on seejuures ABC || ABC RRR(R). See tähendab, et alguses laulab eeslaulja kolme värsirida (kaks esimest värsirida korduvad igas melostroofis), millest viimane on pikendatud viisireaga, seejärel kordab neid koor ning sellele järgneb kolme- või neljarealine refrään (refrääni viimane või kaks viimast rida on pikendatud viisireaga). Kõik teksti osad on kaheksapositsioonilised read (sh lühiread ja muusikaliselt pikendatud read).

Viisitüüp III.A.2.a₄ põhineb seto leelos laialt levinud HR mudeli Oo Xo Xx Oo kordamisel. Pikades ridades laiendatakse seda mudelit, pikendades kolmandat ja neljandat rõhurühma, nii et tuleb välja harmooniline järgnevus Oo Xo Xx(xx) Oo(oo) (selles suhtes on kirjeldav viisitüüp väga sarnane viisitüübiga III.A.2.a₂). Seda viisi lauldakse peamiselt anhemitoonilis-diatoonilise (e-G-a-h-c) ja vanema diatoonilise (f-G-a-h-c) helireaga; esinevad ka nende üheminekuvormid, kus astmed e ja f asendavad üksteist viisi samades positsioonides ja sageli kõlavad ebamääraselt.

Viisitüüpi III.A.2.a₄, nagu ka terve rühma III.A, iseloomustab rõhuline värss ja kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, kuid „Linamängus“ esinevad need põhiliselt refräänis. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu esitamise „motoorsest“ maneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb selle viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Kommentaarid

„Linamäng“ on väga populaarne laul Setomaal, mistõttu on see esindatud tüpoloogias helisalvestite suhteliselt suure arvuga. Selle laulu „motoorse“ esitusmaneeri põhjuseks on muuhulgas laulmisel tehtud rütmilised liigutused, millega näidatakse lina valmistamise erinevaid etappe. Mängu sisu on oletatavasti laenatud vene laulumängust При долине лён. Sellele osutab ka mainitud vene laulu sõnade kasutamine refräänis – „pridal´oona l´oona, l´oona, pissirotki peelo, peelo” (при долине лён, лён, при широкой белый, белый). Samas on „Linamängu“ viis tüüpiline seto mängulaulude stiilile ja kasutab seto laulus väga levinud viisirea harmoonilist rütmi Oo Xo Xx Oo (vrd näiteks rühmaga III.A.1.a).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 57 d < Setu, Meremäe v., Jermakova k. – Armas Otto Väisänen < Hedota Kullu, 53 a.; koor (1912) [Ütle nu mulle vellekõne]
• KKI, RLH 72:16 (1) < Setumaa, Rõsna k. – Ruth Mirov < Olga Laanetu; Maria Kagoveer (05.07.1972)
• KKI, RLH 72:22 (1) < Setumaa, Suure-Nedsaja – Jaan Sarv; Eha Viluoja < Suure-Nedsaja koor; Evdokia Kiisik; Jekatariina Lummo, 55 (06.07.1972) [Linalaul]
• RKM, Mgn. II 2234 b < Setu, Põlva raj. Mikitamäe k/n., Mäe v., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 63 a.; koor (02.10.1972) [Linamäng; Ütle mullõ velekene]
• RKM, Mgn. II 2617 k < Setumaa, Põlva raj., Värska k/n., Suure-Nedsaja k. Järvesuu v. – ERR; Eha Viluoja < Evdokia Kiisik, 60 a.; koor (1972) [Ütle mulle velekene (Linamäng)] [Sama helisalvestis, mis eelmine]
• RKM, Mgn. II 2350 m < Setu, Pihkva obl. Petseri raj. Põrste k. Järvesuu v. – V. Danilov; M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a.; Tato Vanamets, 63 a.; Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Ütle mulle velekene (Linamäng)]
• RKM, Mgn. ER 49 (2b) < Setumaa – Jaan Sarv; Vaike Sarv < Värska laulukoor “Leiko” (1986) [Ütle mulle velekene]
• Noodistus: Tampere 1958 (III): 35-37 < Tonja k. – A. Garšnek < Anne Vabarna (1948)