III.A.1.c2. ||: Xo Xo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AB || ABR. Kulla sulamine

Näide. Kulla sulamine (mängulaul), Jekaterina (Kati) Sai leelokooriga “Leiko”, Värska al., 1995 (ERA, FAM 569 (19)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xo Xo Xx :|| 3 korda (= Ox Ox Ox Oo)

Silbirütm (rida, refrään)

   

         

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Lisasilbiga kaheksapositsiooniline värsirida:

üte mi / ilo / lõpõ- / tamõ

Refrään

Kes, kes kergolõ?

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AAA

Tekst: AB || ABR

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.c₂ kuulub rühma III.A.1.c, mille viiside muusikaline vorm ehitub harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xo Xo Xo Xx kordustel (sõltuvalt esitusest ja helirea tõlgendamisest võib seda tähistada samuti Ox Ox Ox Oo, mis ei muuda mudeli olemust). Viisitüübi III.A.1.c₂ melostroofis kõlab selle HR mudeliga viisirida viis korda, neist kolm korda kooriosas. Eeslaulja esitab kahte värsirida, koor kordab neid ja lisab sama HR mudeliga refrääni. Seega võib melostroofi teksti ehitust kirjeldada sümbolitega AB || ABR ja viisivormi AA || AAA.

Viisitüübis III.A.1.c₂ nagu ka kõikides rühma III.A viisides esinevad kaheksapositsioonilised lühiread, kuid selle viisitüübi ainus lühirida on refrään kes, kes kergolõ silbirütmiga       . Viisitüübi teine erilisus rühma III.A kontekstis on lisasilbiga rõhurühmad värsiridade alguses, mida esitatakse rütmiga  . On oluline, et vaatamata sellele laienduslikule elemendile esitatakse värsiridu ikka kaheksapositsioonilistena ja nii viisiridade kui ka refrääni meetrumimudel on 2 + 2 + 2 + 2. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Viisitüübi III.A.1.c₂ helirida on pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm (pöörake tähelepanu poolbemollile võtmes). Selles suhtes sarnaneb viistüüp III.A.1.c₂ samal HR mudelil põhineva viisiga III.A.1.c₁. Laadide üleminekuvormides vt Helilaadide segunemine.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.c₂ lauldakse mängulaulu „Kulla sulamine“, kasutades refrääniks sõnu „kes, kes kergolõ?”. Viisitüüp on salvestatud ainult ühelt koorilt – Värska leelokoorilt „Leiko“. Olen leidnud kolm esitust: 1995. ja 1996. aastal tehtud mitmekakalilised salvestised (teisel korral laulsid koos leelokooride „Leiko“ ja „Helmine“ naised) ning 1998. aasta tavaline salvestis, mis on publitseeritud helikassetil “Värska leelokoor Leiko” (1999). 1995. ja 1996. aasta mitmekakalilistes salvestistes on hästi kuulda, et osa lauljaid kalduvad kasutada pooltoon-poolteisttoon-laadi, osa aga anhemitoonilis-diatoonilist laadi. 1998. aasta esitus tundub olevat täielikult diatoniseeritud.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, FAM 569 (19) < Seto, Värska al. – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas < Jekaterina Sai (eeslaulja); Maria Raudla (killõ) (7.07.1995). Mitmemikrofooniline salvestis. [Kulla sulamine]
• ERA, FAM 584 (4) < Tallinn, Eesti Raadio – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas < Jekaterina Sai (eeslaulja); Maria Raudla (killõ); leelokooride “Leiko” ja “Helmine” lauljad (12.01.1996). Mitmekanaliline salvestis. [Kulla sulamine]
• CD-0163 (13) < Seto, Värska al. – Vaike Sarv, Jaan Tamm < Jekaterina Sai (eeslaulja); Maria Raudla (killõ) (3.10.1998). [Kulla sulamine] [Helikassett “Värska leelokoor Leiko”, 1999, nr 14]