III.A.1.b1. ||: Xx Oo Xo Xx :|| Tekst A || RR. Urbepäeva laul

Näide. Urbepäeva laul (kalendritavandi laul), Irina (Iŕo) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 71 A3).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xx Oo Xo Xx :|| 2 korda

Silbirütm (rida, refrään)

   

     

   

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline värsirida; lõpus on kolm kaheksapositsioonilist rõhulist lühirida

üles / tulli / urbõ- / päivä

Refrään

Urbõpäivä, tsõõtsõõ!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || AA (lõpus üherealine vorm AAA)

Tekst: A || RR (lõpus üherealine vorm ABC)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.b₁ kuulub rühma III.A.1.b, mille viiside muusikaline vorm ehitub harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xx Oo Xo Xx kordustel. Viisitüübis III.A.1.b₁ kordub selle rütmimudeliga viisirida kolm korda melostroofi vältel, neist kaks korda kooriosas. Melostroofi teksti ehitust võib kirjeldada sümbolitega A || RR, mis tähendab, et eeslaulja esitab värsirida ja koor laulab kaks korda refrääni. Kuna värsirida ja refrääni lauldakse sama viisireaga (erineb ainult tekstist sõltuv silbirütm), siis muusikalist vormi võib tähistada kui A || AA. Laulu lõpus lauldakse kolm värsirida järjest ilma refräänita (nagu üherealises viisitüübis III.A.1.a₁).

Viisitüüpi III.A.1.b₁ nagu ka terve rühma III.A iseloomustab kaheksapositsiooniliste rõhuliste lühiridade kasutamine, kuid selles viisitüübis esinevad need ainult refräänis urbõpäivä, tsõõtsõõ (iseloomuliku rütmiga       ) ja laulu kolmes viimases reas. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Viisitüübi III.A.1.b₁ ainus esitus on pooltoon-poolteisttoon-helireaga es-Fis-g-ais-h (3-1-3-1), kus laadi põhiheli asub astmel Fis. See on haruldane juhtum rühmas III.A, milles on suures ülekaalus anhemitoonilis-diatoonilised ja diatoonilised heliread.

Kommentaarid

Viisitüübi III.A.1.b₁ ainus esitus, mida õnnestus leida, on Iŕo Liivikult ja tema koorilt 1937. aastal Meremäe vallas plaadistatud urbepäeva laul (tsõõtamine). Seda laululiiki esitatakse erinevate viisidega (vt näiteks I.C.2.a₅, I.C.2.a₆ ja III.A.1.a₅), kuid see on ainus juhus, kus tsõõtamine on lauldud arhailises pooltoon-poolteisttoon-laadis. Siiski ei üllata pooltoon-poolteisttoon-helirea kasutamine Liiviku poolt, sest ta kasutab seda ka mitmes teises laulus. Pealegi esitati 1972. aastal Obinitsas sama HR mudeliga viisitüüpi III.A.1.b₃ (laulumäng „Mõrsja kooletamine“) samuti (osaliselt diatoniseeritud) pooltoon-poolteisttoon-helireaga, nii et võib oletada selle laadi ja HR mudeli seost.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Pl. 71 A3 < Setu, Meremäe v. – Herbert Tampere; August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a.; Mar’t’su Ojaots, 48 a.; Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Tsõõtamine]