III.A.1.a8. ||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3 korda. Tekst AR || ARR. Mõrsja koolõtamine

Näide 1. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Maria Tammelaan kooriga, Sabelina k., 1980 (EKRK, Fon. 99 (b6)).

Näide 2. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Anne Linnupuu kooriga, salvestuse koht teadmata, 1992 (RKM, Mgn. ER 75 (3)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Oo Xx Oo |Xx Oo Xx Oo| |Oo Oo Xx Oo| (näide 1)

||: Oo Xo Xx Oo :|| 3 korda (näide 2)

Silbirütm (rida, refrään)

   

   

     

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline rida, harva kaheksapositsioonilised lühiread

kuuli / tsirgu / tsidsi- / kene

kuuli_ks / risti / rist- / ese

Refräänid

Koolõ’, kurva mõrsija!

Nõsõ’, rõõmu mõrsija!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA₍₁₎ || AA₍₁₎A

Tekst: AR || ARR

Heliread

Vanem ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.a₈ kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a₈ on määratud viisi ja teksti vormi järgi – eeslaulja laulab värsirida ja refrääni ning koor kordab värsirida ja laulab kaks korda refrääni. Ühes esituses (näide 1) lauldakse refrääni eeslaulja osas ja esimest korda kooriosas HR mudeliga Xx Oo Xx Oo, mida võib pidada mudeli Oo Oo Xx Oo variandiks. Seega võib melostroofi teksti ja viisi vormi kirjeldada skeemidega AR || ARR (tekst) ja AA₍₁₎ || AA₍₁₎A (viis). Korduv vormiüksus (rida) kõlab kooriosas kolm korda ja melostroofis tervikuna viis korda.

Rühmale III.A.1.a iseloomulikest HR mudelitest Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo esinevad viisitüübis III.A.1.a₈ mõlemad. Mudelit Oo Oo Xx Oo võib üldiselt pidada mudeli Oo Xo Xx Oo uuemaks, lihtsustatud versiooniks, kuid viisitüübi kolmest esitusest mõjuvad hilisema versioonina uuemas diatoonilises laadis esitused HR mudeliga Oo Xo Xx Oo (vt näidet 2 ja RKM, Mgn. ER 43 (2)). Versioon HR mudeliga Oo Oo Xx Oo (näide 1) on formaalselt vanemas diatoonilises laadis d-e-f-G-a-h-c, kuid selles on hästi märgatav vanem anhemitooniline „karkass“ e-G-a-h.

Nii viisitüüpi III.A.1.a₈ kui ka rühma III.A tervikuna iseloomustab kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, kuid siin viisitüübis esinevad need põhiliselt refräänis “koolõ’, kurva mõrsija” (laulu teises pooles “nõsõ’, rõõmu mõrsija”). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Refrääni silbirütmi mudel     on rühmas III.A väga levinud. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on tunnuslik rühmale III.A tervikuna.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.a₈ lauldakse mängulaulu „Mõrsja koolõtamine“ (leinamäng). Laulu esitatakse ka HR mudeliga Xx Oo Xo Xx (vt III.A.1.b₃), kusjuures melostroofi vormiehitus on sama (AR || ARR). Mudelist Xx Oo Xo Xx leidub ka haruldane versioon Ox Oo Oo Xx (III.A.1.b₂). Leinamängu viisitüüpide erinevus ilmneb ka heliridades – viisitüüp III.A.1.b₃ on seotud pooltoon-poolteisttoon laadiga ning viisitüübil III.A.1.b₂ on haruldane diatooniline helirida ja suuretertsiline harmoonia. Neist kolmest leinamängu versioonist paistab viisitüüp III.A.1.a₈ kõige uuem.

“Mõrsja koolõtamise” mängu kirjeldust vt Metsvahi 2016: 99-100 (leka_seto_parandatud.indd).

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 99 (b6) < Sabelina k. – Paul Hagu < Maria Tammelaan, 59 a., Anne Petsermägi, Alla Toomeoss, Kati Kala, 68 a., Jevdokia Traat, 68 a., Alla Lutt, 65 a. (12.08.1980) [Leinamäng, Kuuli-ks ese, kuuli ime… (Mõrsja koolõtaminõ)]
• RKM, Mgn. ER 43 (2) < Meremäe v., Obinitsa – Jaan Sarv < Olga Kuhi, 1926, Maria Lõhmus, 1912, Elena Sõrmus, 1927, Efimia Tammik, 1920, Siia Mägi, 1917, Emmi Kasak, 1915, Emmi Tamm, 1920, […] (1981) [Mõrs’a koolõtaminõ.]
• RKM, Mgn. ER 75 (3) < Setumaa – Hillar Peets, Anatoli Garšnek < Anne Linnupuu, Maria Vanamets ja segakoor (1992) [Kuuli-ks ime, kuuli ese, kooli kurva mõrsija… (mõrsja kooletamine)]