III.A.1.a12. ||: Oo Oo Xx Oo :|| 24 korda. Korduv liitvorm. Tim-tim-timm, trum-trum-trumm

Näide. Tim-tim-timm, trum-trum-trumm (mängulaul), leelokoor “Leiko”, Värska al., 1986 (RKM, Mgn. ER 49 (2a)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xx Oo :|| 24 korda (korduv liitvorm)

Silbirütm (rida)

   

   

     

   

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Kaheksapositsiooniline rõhuline värss (6- kuni 9-silpbilised read):

tim-tim- / timm, / trum-trum- / trumm

kiiga / jala’ / kivi / pääl

kul´a- / tagõ’, / veerä- / täge’

esi’ mina / istõ / aia / pääl

Refrään

Tim-tim-timm, trum-trum-trumm!

Viisi ja teksti vorm

Viis: A || A (3 korda), AAAAAA (3 korda)

Tekst: A || A (3 korda), ABCDEF (3 korda)

Heliread

(Anhemitoonilis-)diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.a₁₂ kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a₁₂ on määratud laulu tervikvormi järgi, kuna tegemist on selles rühmas erandliku mitmeosalise, pika kompositsiooniga (liitvormiga), mis kordub laulumängu vältel. Alguses lauldakse kolm korda lühikest osa, kus koor kordab eeslaulja rida (skeem A || A nii viisis kui ka tekstis). Järgneb pikem osa, mis algab refräänilaadse reaga „tim-tim-timm, trum-trum-trumm“. See osa koosneb kuuest reast, kus sõnu ei korrata ja eeslaulja osa ei ole (skeem ABCDEF teksti jaoks ja AAAAAA viisi jaoks). Pikemat osa lauldakse kolm korda järjest ja seejärel kordub kogu liitvorm.

Rühmale III.A.1.a iseloomulikest HR mudelitest Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo kasutatakse viisitüübi III.A.1.a₁₂ ainsas minu käsutuses olevas esituses viimast, mida võib pidada suhteliselt uuemaks. Esituse helirida on diatooniline tetrahord G-a-h-c, mis võib seto laadisüsteemis olla nii anhemitoonilis-diatoonilise kui ka diatoonilise helirea osa. Kuna torrõ partii lauljad ei kasuta siin alumisi meloodiavariante, ei saa me helirida täpsemalt määrata, kuid killõ-partii käikude järgi (a-c-h) tundub, et tegemist on pigem uuema stiiliga.

Nii viisitüüpi III.A.1.a₁₂ kui ka kogu III.A rühma iseloomustab kaheksapositsioonilise rõhulise värsi kasutamine, kus esineb nii kaheksasilbilisi kui ka lühiridu, (harvem) ka pikki ridu. Lühi- ja pikki ridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena kujunevad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eelpool). Rütmistruktuur järgib jagava rütmi printsiipi, sest kaheksalöögiline rida jaguneb proportsionaalselt üha väiksemateks meetrumi- ja rütmiühikuteks. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on tunnuslik kogu III.A rühmale.

Kommentaarid

Viisitüüpi III.A.1.a₁₂ esitatakse mängulauluga ja liitvormi osad on seotud vastava mängu sisuga. Mitmeosalisi kompositsioone leiame ka teistes mängulauludes (näiteks „Väravamängus“). Tüpoloogias on kirjeldatud ainult ühte juhtumit, kuna ainsas minu käsutuses olevas esituses kordub kompositsioon järjekindlalt.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. ER 49 (2a) < Värska – Jaan Sarv, Vaike Sarv < Värska leelokoor “Leiko” (1986) [Püürä-püürä, tsõõri-tsõõri…]