III.A.1.a11. ||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3-5 korda. Tekst A(B) || (AB)RRR. Sõrmemähkimise mäng jt

Näide 1. Sõrmemähkimise mäng (mängulaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 23 B3).

Näide 2. Sõrmemähkimise mäng (mängulaul), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1971 (RKM, Mgn. II 2082 d).

Näide 3. Orja laul (lüroeepika), Jefim Luuga kooriga, Uusvada k., 1970 (RKM, Mgn. II 1881 f).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3-5 korda

Silbirütm (rida)

   

   

       

     

       

     

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Rõhuline kaheksapositsiooniline värss, sh lühiread

lõigas’ / uma / sõrmõ- / kõsõ

kes tekk´ / or- / go o- / rasõ

kui ma / sumpse / sood / piti

näio külb / or- /go o- / rasõ

Refräänid

Viis vaas, veerü kesvä, piis pillõ orjamarja, veerü vitsa, helleroo!

Sinilill, paiopill, pilliroo, laula lõo, helisegu’ helleroo!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A(A) || AAA(AA)

Tekst: A || RRR, A || ARRR, AB || RRR, AB || ABRRR

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.a₁₁ kuulub rühma I.C.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a₁₁ on määratud viisi ja teksti vormi järgi, mis võib eri esitustes mõnevõrra varieeruda, ning iseloomuliku rütmiga kolme rea pikkuse refrääni järgi. Viisitüübi lühemas versioonis esitab eeslaulja ühe värsirea ning koor laulab ainult refrääni (vt näidet 1). Mõnikord kordab koor eeslaulja rida ja seejärel laulab refrääni (näide 2). Eeslaulja osa võib olla ka kaherealine (vt näidet 3), kusjuures koor võib seda korrata või kohe refrääni laulda.  Seega võib melostroofi teksti ja viisi vormi kirjeldada skeemidega A || RRR, A || ARRR, AB || RRR ja AB || ABRRR (tekst) ning A(A) || AAA(AA) (viis) (allajoonitud RRR tähistab kolme rea pikkust refrääni). Viisi korduv vormiüksus (rida) kõlab kooriosas kolm kuni viis korda ja melostroofis tervikuna neli kuni seitse korda. Määrasin need erineva pikkusega struktuurid sama viisitüübi versioonideks, mitte eraldi viisitüüpideks, sest arvan, et viisitüübi identiteedi eest vastutab eelkõige iseloomulik kolmeosaline refrään.

Rühmale I.C.1.a iseloomulikest HR mudelitest Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo esinevad viisitüübis III.A.1.a₁₁ mõlemad. Esimest mudelit, mida ma pean vanemaks, kasutab oma kõigis esitustes Anne Vabarna (näide 1). Uuema, lihtsustatud versiooni Oo Oo Xx Oo leiame erinevatest küladest (näiteks näide 2) ning ka meeste esituses (näide 3). Helirea põhjal kuuluvad viisitüübi esitused suhteliselt vanemasse stiili – neis esineb anhemitoonilis-diatoonilist (e-G-a-h-c) ja vanemat diatoonilist (e-f-G-a-h-c) laadi (näited 1 ja 3). Treski küla koori 1971. aasta esituses on aste e asendatud astmega d (n-ö dominandiga), mis on uuema diatoonilise stiili tunnus (näide 2).

Nii viisitüüpi III.A.1.a₁₁ kui ka kogu rühma III.C iseloomustab rõhuline kaheksapositsiooniline värss, sh lühiread. Mõnes esituses esineb viimaseid ainult refräänis (näide 1), mõnes aga ka põhiridades (näited 2 ja 3). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Kõige sagedamini esineb rütm     . Kuna refrään „viis vaas, veerü kesvä, piis pillõ orjamarja, veerü vitsa, helleroo“ kordub igas melostroofis, on refrääni silbirütmi mudel      ’      ’      kuulates selgelt äratuntav. See teeb sõnalise refrääni mingil määral ka muusikalise vormi elemendiks, vaatamata HR mudeli kordustele. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on tunnuslik rühmale III.C tervikuna.

Kommentaarid

Viisitüüp III.A.1.a₁₁ on seto leelo meelelahutuslikus repertuaaris üsna populaarne. Enamasti on tegemist “Sõrmemähkimise mänguga”, mis räägib peigmehe leidmisest, kuid mehed laulavad selle viisiga ka lüroeepilist “Orja laulu”. Veera Pähnapuu koos Põrste küla kooriga laulab “Sõrmemähkimise mängu” teise refrääniga: “sinilill, paiopill, pilliroo, laula lõo, helisegu’ helleroo” (RKM, Mgn II 3025 (2)).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 427 b < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Vello-ks tek oregu orasõ…]
• ERA, Pl. 23 B3 < Järvesuu v., Ton’a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna, Mat’o Suuveer, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Kiä tek orgu orase]
• KKI, RLH 49:4 (10) < Ton´a k. < Anne Vabarna (1949) [Vel’lo tekk orgo orasõ]
• KKI, RLH 57:18 (3) < Ton´a k. < Anne Vabarna (1957) [Kiä tek’k orgo orasõ]
• RKM, Mgn. II 1881 f < Võru raj., Uusvada k. – Ingrid Rüütel < Jefim Luuga, 76 a., Jakob Kadak, 74 a., Aleksei Leim, 53 a., Nikolai Kadak, 47 a., Nikolai Rimm, 48 a. (1970) [Kui ma sumpse sood piti (Orja l.)]
• RKM, Mgn. II 2082 d < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a., ja koor (1971) [Kes tek orgu orase]
• RKM, Mgn II 3025 (2) < Põrste k. – M. Sarv, K. Langsepp(?) < Veera Pähnapuu ja Põrste koor (1977) [Sinilill, paiopill…] [Vt samuti Seto laulupärimus | Sinilill-paiopill (setomaa.ee)]
• RKM, Mgn. ER 50 (2) < Setumaa – Jaan Sarv, Vaike Sarv < naiskoor (1986) [Sõrmemähkimise mäng, Lätsi ma’ra mäe pääle…]
• RKM, Mgn. ER 73 (5) < Värska – Hillar Peets, Anatoli Garšnek < Värska koor “Leiko”, Jekaterina Lummo (1992) [Kiä külb orgo orasõ, kaara kraavi perve pääle… (viis-vaas-veerü kesvä)]
• ERA, DAT 43 (30) < Meremäe v., Tserkonde k., Karavani t. – Ingrid Rüütel, Jaan Tamm < Olga Lohk, Olga Oroperv, Siina (Sinaida) Raud, Alli (Aleftina) Kund, Ode (Olga) Leim, Olga Tiik, Olga Tikk, […] (15.12.1995) [Lätsi mar’a mäe pääle… hellero…]