III.A.1.a2. ||: Oo Xo Xx Oo :|| või ||: Ox Oo Xx Oo :|| Vorm A || A. Urbepäeva laul, väravamäng

Näide 1. Urbepäeva laul (kalendritavandi laul), Anne Vabarna ja Ode Vabarna, Tonja k., 1959 (RKM, Mgn. II 322 a).

Näide 2. Väravamäng (mängulaul), Anastasia Lust kooriga, Obinitsa k., 1972 (RKM, Mgn. II 2302 b).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Xo Xx Oo

Ox Oo Xx Oo

Silbirütm

   

   

       

     

Meetrumimudel

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Rõhuline kaheksapositsiooniline värss, sh lühiread

sedä_ks / aigu / ammu / oodi

urbõ- / päi-vä / oodõ- / tas

tsõõ, / tsõõ, / urbõ- / päivä

meil om / värräv / kats- / ki

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || A

Tekst: A || A

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.a₂ kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a₂ on määratud viisi ja teksti vormi põhjal – koor kordab eeslaulja poolt lauldud viisi ja tekstirida ning nii viisi- kui ka tekstivormi võib kirjeldada skeemiga A || A. Korduv vormiüksus (rida) kõlab kooriosas ühe ja melostroofis tervikuna kaks korda. Rühma III.A.1.a kontekstis on tegemist lühima melostroofiga.

Niisuguse vormiga viisitüüp leidus ainult kahes esituses: üks neist põhineb laialt levinud HR mudelil Oo Xo Xx Oo (näide 1), mis on rühma III.A.1.a üheks tunnuseks; teises esituses on kasutatud palju haruldasemat HR mudelit Ox Oo Xx Oo (näide 2), mida esineb erandina ka viisitüüpides III.A.1.a₁ ja III.A.1.d₁. On ilmne, et need HR mudelid on omavahel lähedased, kuna erineb ainult funktsiooni X asukoht esimeses poolreas – kas rea teisel või kolmandal positsioonil.

Nii viisitüüpi III.A.1.a₂ kui ka kogu III.A rühma iseloomustab rõhuline kaheksapositsiooniline värss lühiridadega, mida käesoleva viisitüübi lauludes esineb märksa rohkem kui normatiivseid kaheksasilbilisi värsiridu. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena kujunevad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Kõige sagedamini esineb rütm     . Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on samuti tunnuslik III.A rühmale tervikuna.

Viisitüübi III.A.1.a₂ mõlemad esitused kasutavad anhemitoonilis-diatoonilist helirida (e)-G-a-h-c. See on kõige tüüpilisem kogu III.A rühma vanematele viisiversioonidele.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.a₂ on esitatud urbepäeva laulu (see on üks paljudest laululiigiga seostuvatest viisitüüpidest) ja mängulaulu „Väravamäng“. Väravamängu esituses on rohkesti tempomuutusi ja väljenduslikke esituselemente, mis on seotud mängu sisuga. Laulu lõpupoole on mitu rida esitatud ilma eeslaulu ja värsirea kordusteta nagu ka viisitüübis III.A.1.a₁.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 322 a < Räpina raj., Värska kn., Tonja k. – Selma Lätt, Aino Strutzkin < Anne Vabarna, 82 a., Ode Vabarna (1959) [Tsõõ-tsõõ urbõpäivä]
• RKM, Mgn. II 2302 b < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anastasia Lust, 79 a., Jefimia Mast, 72 a. (1972) [Väravamäng] [Helisalvestist ja sõnu vt Seto laulupärimus | Väravamäng (setomaa.ee)]