I.C.2.b3. Oo Oo/Xo + Xx Oo Xxoo. R: "sinimaniseele", "pillililliääle", "tsõdsõpuja leelo"

Näide 1. Sinimaniseele (mängulaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:3 (11)).

Näide 2. Sinimaniseele (mängulaul), Akulina Pihla, Treski k., 1971 (RKM, Mgn. II 2082 c).

Näide 3. Sinimaniseele (mängulaul), Maie Anijas kooriga, Värska al., 1970 (EKRK, Fon. 62 (3)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo |Xx Oo ’ Xxoo| :|| 2 korda

          Xo

Silbirütm (melostroof)

||:   |   ’   | :|| 3 korda

Meetrumimudel (poolrida)

2 + 2 + R

Värsirea ehitus

Neljasilbiline poolrida:

veljä / otsõ /R

Refräänid

Sinimaniseele! (R₁)

Pillililliääle! (R₂)

Tsõdsõpuja leelo! (R₃)

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: aR || aRaR (a = poolrida Oo Oo või Oo Xo)

Tekst: aR₁ || aR₂aR₃ (a on neljasilbiline poolrida)

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp I.C.2.b₃ kuulub rühma I.C.2.b, mille tunnuseks on poolridadele järgnevad kahemotiivilised refräänid. See tähendab, et refrään koosneb kahest lühikesest rõhuga vormiüksusest. Kirjeldatava viisitüübi refräänid „sinimaniseele“, „pillililliääle“ ja „tsõdsõpuja leelo“ vastavad sellele kriteeriumile, kuna kordus harmoonilises rütmis (HR) Xx Oo ’ Xxoo jagab need kaheks võrdse kestusega motiiviks. Refrääni silbirütm   ’     kordust ei sisalda ning ei too seetõttu üheselt esile refrääni jagunemist kaheks motiiviks. Samas asub rütmiline rõhk viiendal silpnoodil, tähistades teise motiivi algust, ning meetrumi seisukohalt asuvad motiivide rõhud esimesel silbil.

Viisitüübi I.C.2.b₃ poolridade HR on Oo Oo või Oo Xo. Seega põhineb poolrida funktsioonil O, refräänis toimub aga funktsiooni X ja O kahekordne vastandamine. Selline harmooniline mudel on rühma I.C.2.b viisitüüpide ühine tunnus, mis eristab neid muuhulgas rühma I.C.2.a viisidest. Kahe rühma ühisjooneks on see, et poolrida ja refrään moodustavad harmooniliselt lõpetatud vormiüksuse, mille kordustest kujuneb viisivorm. Fraas harmoonilise rütmiga Oo Oo/Xo |Xx Oo ’ Xxoo| kordub kirjeldatavas viisitüübis melostroofi jooksul kolm korda – üks kord eeslaulja osas ja kaks korda kooriosas (viisivorm aR || aRaR). Nagu kõigis rühma I.C.2.b viisitüüpides, kasutatakse ka siin igas melostroofis ainult ühte neljast silpnoodist koosnevat poolrida (näiteks „veljä / otsõ”). Koor kordab eeslaulja osa kaks korda teiste refräänsõnadega nagu viisitüübis I.C.2.b₂. Melostroofi teksti skeem on seega aR₁ || aR₂aR₃. Ühes esituses esines skeem aR₁ || aR₁aR₂aR₃ (RKM, Mgn. ER 73 (6)).

Refrääni proportsionaalne veerandnootidega silbirütm võimaldab tajuda kirjeldatava viisitüüpi meetrumit uuema mitmetasandilise süsteemina, kuigi üldiselt kuulub viis I rütmisüsteemi, kuna rütmisüsteemi määramisel olen lähtunud eelkõige põhirea struktuurist. Anhemitoonilis-diatooniline helirida e-G-a-h-c viitab n-ö „keskmise“ vanusega stiilile (näited 1 ja 2); uuema diatoonilise helireaga d-(e)-fis-G-a-h-c esitused (näide 3) on aga selgesti uuemas stiilis.

Kommentaarid

Nagu rühma I.C.2.b teisi viise, kasutatakse viisitüüpi I.C.2.b₃ mängulaulus „Venna otsimise mäng“, mida nimetatakse ka siimumänguks, siimanimängus ja neitsütämiseks. Mängukirjelduse järgi (Tampere 1958: 83–85) lauldi seda laulu kahe kooriga dialoogis. Erinevalt viisitüüpidest I.C.2.b₁ ja I.C.2.b₂, kus refrääniks on „simmõõ seele“ jt, on kirjeldatavat viisitüüpi jäädvustatud märksa rohkem. Helisalvestised pärinevad peamiselt Põhja-Setomaalt.

Helisalvestised ja noodistused

• KKI, RLH 49:3 (11) < Ton´a k. < Anne Vabarna ja neidude koor (1949) [Sinimani selle]
• EKRK, Fon. 50 (b6) < Suure-Nedsaja k. – Udo Kolk < Silvi Lummo, 13 a., Ekaterina Lummo, 52 a. (18.07.1968) [Teele lää, sinimani-seele]
• EKRK, Fon. 62 (3) < Värska al. – Veljo Tormis < Maie Anijas, Helene Lallu, Liia Vabarna, Viiu Kõivo, Eevi Purik, Luule Linask, Eha Asur (24.05.1970) [Neitsi lät’si, sinimani-seele…]
• RKM, Mgn. II 2082 c < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a., koor (1971) [Neitsi läämi sinimani seele]
• RKM, Mgn. II 2427 c < Põlva raj., Värska kn., Treski k. Järvesuu v. – E. Raad. J. Sarv, Herbert Tampere < Akulina Pihla, 65 a., Anna Mehine, 55 a., Silvi Aidnik, 25 a., Aino Näräp, 27 a., Aino Ojaperv, 36 a. (1973) [Neitsi lääme Sinimani seele]
• RKM, Mgn. II 2635 p < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Tatjana Hain, 67 a., koor (1973) [Sinimani seele … (“Siimumäng” + selet. “Linamäng”)]
• RKM, Mgn. II 3819 (12) < Järvesuu v., Põrste k. – Vaike Sarv < Veera Pähnapuu, s. 1916, Anne Pähnapuu, s. 1908, Manni Vanamets, s. 1919, Pelageja Vanamets, s. 1917, Tatjana Vanamets, s. 1908 (1983) [Teele lää, sinimani seele (Venna otsimise mäng)]
• RKM, Mgn. ER 51 (4) < Setumaa – Eesti Raadio brigaad < Jekaterina Lummo, Maria Raudla, Anne Mäeste, Anne Kõivo (1986) [Neitsi lääme, sinimanni seele…]
• RKM, Mgn. ER 73 (6) < Värska – Anatoli Garšnek, Hillar Peets < Jekaterina Lummo, Värska koor “Leiko” (1992) [Neitsi lääme, sinimani seele… (neitsütamine)] [Viisivorm: aR₁ || aR₁aR₂aR₃]