I.C.2.a5. Poolrida + Xooo. R: "tsõ-tsõõ". Urbepäeva laul

Näide 1. Urbepäeva laul (kalendritavandi laul), Aleksandra Lutt Sabelina ja Kosselka küla kooriga, 1979 (RKM, Mgn. II 3190 (3)).

Näide 2. Improvisatsioon (urbepäeva laulu viisil), Jekaterina Kala kooriga, Sabelina k., 1979 (RKM, Mgn. II 3217 (5)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

1. versioon  ||: Oo Xo |Xoo(o)| :|| 2 korda

2. versioon  ||: Xx Xx  |Xoo(oo)| :|| 2 korda

Silbirütm

  |~ |   ||

Meetrumimudel (põhirida)

2 + 2 + R + 2 + 2 + R

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

mille / meele /R/ kavva / tullit /R

Refrään

Tsõ-tsõõ! (ka lisasilbiga – nii, sa, või)

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AA (A = Oo Xox Ooo või Xx Xxx Ooo)

Tekst: aRbR || aRbR (a ja b on neljasilbilised poolread)

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp I.C.2.a₅ kuulub rühma I.C.2.a, mille tunnuseks on poolridadele järgnevad ühemotiivilised refräänid. See tähendab, et refrään kujutab endast lühikest vormiüksust ühe muusikalise rõhuga. Viisitüübi I.C.2.a₅ refrään koosneb kahest põhilisest silpnoodist „tsõ-tsõõ“ (rõhuline silpnoot on alla joonitud), millele poolridade vahel asuvas refräänis lisatakse lisasilpe nii, sa, või – „tsõ-tsõõ, või“, „tsõ-tsõõ, sa“, „tsõ-tsõõ, nii“. Refrääni silbirütm on vastavalt ~ või ~  (pikade silpnootide kestus on kaks kuni neli lööki), refrääni harmooniline rütm (HR) on Xoo~(o). Rõhu refrääni teisel silpnoodil tsõõ kujundab pikem vältus ja jõudmine harmoonilisele funktsioonile O, mis on selle viisi püsiv lõpufunktsioon. Refrääni esimene silpnoot tsõ on lühike ja ebapüsiva X-funktsiooniga, mistõttu seda võib tajuda „eeltaktina“ või isegi meetriliselt siduda eelneva poolreaga.

Viisitüübis I.C.2.a₅, nagu kõigis rühma I.C.2 viisides, moodustab poolrida koos refrääniga korduva vormiüksuse (fraasi). Korduva fraasi HR mudel esineb kahes variandis: Oo Xo |Xoo~(o)| (näide 1) ja Xx Xx |Xoo~(o)| (näide 2). Kui lähtuda eespool kirjeldatud muusikalistest rõhkudest, võib silpnootide gruppe tõlgendada ka teisiti – Oo Xox Oo~(o) ja Xx Xxx Oo~(o), silbirütm oleks sel juhul   ~(). HR teises variandis tuleb esile üldistatud mudel X→O, mis on iseloomulik ka rühma I.C.2.a teistele viisitüüpidele, viidates muuhulgas nende sugulussuhtele. HR esimese variandi üldistatud mudel on OX→O. Kolmelöögilised meetrumirühmad refräänides ning poolrea ja refrääni piiril on ilmsed vanema ühetasandilise rütmisüsteemi tunnused (vt I rütmisüsteem).

Viisitüübis I.C.2.a₅ kõlab eespool kirjeldatud HR mudelitega fraas neli korda melostroofi vältel – kaks korda eeslaulja ja kaks korda kooriosas (viisivorm AA || AA). Erinevalt üsna sarnasest viisitüübist I.C.2.a₄ (peolaul refrääniga „jo-joo-da“) ja mõnest teisest rühma I.C.2.a viisist ei ole kirjeldatavas viisitüübis pikemat lisarefrääni. Seega on eeslaulja ja koori osad siin ühesugused – aRbR || aRbR.

Viisitüübi I.C.2.a₅ mõlemas leitud esituses kasutatakse uuemat tüüpi diatoonilist helirida e-fis-G-a-h-(c). Esitus, kus helirida on kuueastmeline (näide 2), mõjub uuema stiili näitena – selle tunnuseks on ka lihtsustatud HR mudel (poolrea HR on Xx Xx).

Kommentaarid

Viisitüüp I.C.2.a₅ on materjalis esindatud kahe helisalvestisega. Mõlemad on tehtud 1979. aastal Vilo vallas, lauljateks ühel juhul Sabelina küla koor ja teisel juhul ilmselt Sabelina ja Kosselka külade ühendatud koor. Kuigi esitajad on osaliselt samad, kasutavad eeslauljad Aleksandra Lutt ja Jekaterina Kala erinevaid viisivariante (vrd näiteid 1 ja 2). Mõlemal juhul on tegemist urbepäevalaulu viisiga, kuid üks esitustest ongi nn tsõõtamine ja teine esitus on improvisatsioon samale viisile. Urbõpäävä laule (tsõõtamist) lauldakse Setomaal ka mitme teise viisitüübiga (vt I.C.2.a₆, III.A.1.a₂, III.A.1.b₁ jt).

Viisitüübis I.C.2.a₅ leiame mitmeid ühisjooni rühma I.C.2.a teiste viisidega, eriti lähedane on viisitüüp I.C.2.a₄, mille refrään „jo-joo-da“ on sama silbi- ja harmooniarütmiga kui kirjeldatava viisitüübi refrään „tsõ-tsõõ, või/sa/nii“.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 3190 (3) < Vilo v. Sabelina k.; Vilo v. Kosselka k. – Jaan Sarv, Vaike Sarv, Õie Sarv < Aleksandra Lutt, 64 a., Ekaterina Kala, 69 a., Anna Petserimägi, 61 a., Natalia Rahasepp, 68 a., Aleksandra Toomeoss, 57 a., Maria Pähnapuu, 65 a. (1979) [Tsõõ tsõõ, tsõõ urbõkõnõ (Tsõõtamine)]
• RKM, Mgn. II 3217 (5) < Sabelina k. Vilo v. – Jaan Sarv < Jekaterina Kala, 69 a., ja koor (1979) [Kohe_ks olli, tsõõ-tsõõ, sa so’o ao, tsõõ-tsõõ (2 korda) (impr. tulemisest) Urbepäiva laul]