Näide 1. Õllõtamine (karjasaatjate laul), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1633 g).
Näide 2. Õllõtamine (karjasaatjate laul), Elena (Oll´o) Laanetu kooriga, Suure-Rõsna k., 1973 (RKM, Mgn. II 2423 g).
Näide 3. Õllõtamine (karjasaatjate laul), Maria Rõžikova leelokooriga „Leiko“, Värska al., 2006 (ERA, DH 17 (33)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Silbirütm
Meetrumimudel (põhirida)
2 + 2 + R + 2 + 2 + R
Värsirea ehitus
Laiendamata regivärss:
mõtsa, / kull´a /R/ kar´a- / kõnõ /R
Refrään
Õllõlõõlõ!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AA
Tekst: aRbR
Heliread
Pooltoon-poolteisttoon-helirida ja uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp I.C.2.a1 kuulub rühma I.C.2.a, mille tunnuseks on poolridadele järgnevad ühemotiivilised refräänid. See tähendab, et refrään kujutab endast lühikest vormiüksust ühe muusikalise rõhuga. Siinse viisitüübi refrään on „õllõlõõlõ“ (rõhuline silpnoot on alla joonitud), millele vastab silbirütm
Viisitüübi I.C.2.a1 paigutasin laiendamata värsireaga viiside rühma I.C seetõttu, et teksti põhirida, mille refrään jagab poolridadeks, moodustab kokkupanduna kaheksasilbilise regivärsi: „mõtsa, / kull´a / kar´a- / kõnõ”. Siin võib tekkida küsimus, kas on põhjust rääkida laiendamata värsist viisitüübis, kus teine poolrida kordub. Lähtun siin sellest, et kordused, mis toimuvad pärast põhirea täielikku esitamist (nn „väline laiendamine“), erinevad põhimõtteliselt „sisemisest laiendamisest“, kui korratakse vormielemente rea algusest või keskpaigast. Värsirea sisemise laiendamise oluliseks võtteks seto leelos on ka lisasilpide (või silbijaotuste) abil loodud kolmelöögilised rõhurühmad ja neid kirjeldatavas viisitüübis ei esine. Lisaks leidub tüpoloogia materjali seas ka üks selline õllõtamise esitus, kus teist poolrida ei korrata (RKM, Mgn. II 2298 c).
Heliridade kasutuse poolest kuulub õllõtamise viis seto leelo vanemasse stiili – suures ülekaalus on pooltoon-poolteisttoon-laadis esitused (näited 1 ja 2). See laad võib olla ka mõnevõrra diatoniseeritud, kuid puhtalt diatoonilisi esitusi on vähe. Üks diatooniline variant on salvestatud Truba külas 1979. aastal (RKM, Mgn. II 3186 (5)) ja ka 2006. aastal mitmekanaliliselt salvestatud leelokooride „Kuldatsäuk“, „Helmine“ ja „Leiko“ esitustes kasutatakse uuemat diatoonilist helirida (ERA, DH 17 (10, 14 ja 33), näide 3).
Kommentaarid
Viisitüübi I.C.2.a1 puhul on tegemist viisiga, mis on seotud ainult ühe laululiigi ja esituskontekstiga – see on karjasaatjate laul, mida naised laulsid lehmi karjamaale saates. Selliseid ühe funktsiooniga viise on seto leelo vanemas repertuaaris vähe – enamasti kuuluvad need „itkuliste viiside“ rühma I.A.1. Õllõtamine on seto naiste üks lemmiklaule, millest on jäädvustatud palju esitusi. Seda osatakse laulda ka tänapäeval, kuigi kaasaegsed versioonid on enamasti diatoonilised (vt eespool).
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Pl. 23 B1 < Järvesuu v., Ton’a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna, Mat’o Suuveer, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Hõlletamine]
- EKRK, Fon. 23 (1) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste, Anna Arumets ja koor (1961) [Mõtsa, kul’la kar’akõnõ!]
- RKM, Mgn. II 1633 g < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agrepina Pihlaste ja koor (1967) [Mõtsa_ks minge, õllõlõ]
- EKRK, Fon. 47 (b8) < Suure-Nedsaja k. – Udo Kolk < Ekaterina Lummo, 52 a., Hemmo Lepa, 46 a., Anastassia Sammasto, 52 a. (09.07.1968) [Karjasaatmislaul]
- EKRK, Fon. 66 (a6) < Põrste k. – Udo Kolk < Veera Pähnapuu, 53 a., Maria Vanamets, 50 a., Pelageja Vanamets, 53 a., Maria Tillo, 31 a., Linda Helü, 29 a., Aleksandra Soolind, 61 a., Anna Pähnapuu, 62 a. […] (17.07.1970) [Mõtsa-ks, kul’la, õllõ-lõõllõ, kar’akõnõ õllõ-lõõllõ! (Õlletamine)]
- RKM, Mgn. II 2118 a < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a. (1971) [Mõtsa_ks kul’la, õllõlõõlõ, karakõnõ, õllõlõõlõ]
- RKM, Mgn. II 2241 c < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Olga Ohtla, 68 a. ja koor (1972) [Mõtsa_ks, mõtsa, hõllõlõõlõ]
- RKM, Mgn. II 2253 c < Põlva raj., Mikitamäe kn., Vana-Rõsna k. – Herbert Tampere < Maarja Aurik, 70 a. ja koor (1972) [Aiõ_ks mõtsa, õllõlõõlõ]
- RKM, Mgn. II 2298 c < Võru raj., Helbi k., Meremäe v. – Kristi Salve < Jefimia (Hemmo) Leigri, 66 a. ja koor (1972) [Mõtsa_ks kulla, hõllõlõõlõ, kar’akõnõ, hõllõlõõlõ] [Märkus: lühike melostroof ilma teise poolrea korduseta]
- RKM, Mgn. II 2617 f < Põlva raj., Värska kn., Suure-Nedsaja k. Järvesuu v. – ERR, Eha Viluoja < Ekaterina Lummo, 57 a. ja koor (1972) [Mille kaua, õllõlõõlõ, kari koto, õllõlõõlõ]
- RKM, Mgn. II 2423 g < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Suure-Rõsna k. – J. Sarv, Herbert Tampere < Olga Laanetu, 65 a., Praskovja Mägiste, 64 a. (1973) [Aja-ks mõtsa, õllõlõõlõ, kar’akõsõ…]
- RKM, Mgn. II 3186 (5) < Vilo v., Truba k. – M. Jallai, Vaike Sarv < Anastassia Verevmägi, 59 a., Aleksandra Keskma, 59 a., Jevdokia Lepik, Nadežda Linnasmägi, Maria Sild, Anna Sild, Maria Kroonmägi (1979) [Mõtsa, kul’la, õllõlõ, kar’akõnõ. õllõlõ (fragm.)]
- ERA, DH 17 (10) < Värska al. – Žanna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Triinu Ojamaa jt, heli Jaan Tamm < eeslaulja Laine Lõvi, killõ Olga Rõbkina, leelokoor “Kuldatsäuk” (2006). [Mõtsa kul’la, õllõlõõllõ]
- ERA, DH 17 (14) < Mikitamäe k. – Žanna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Triinu Ojamaa jt, heli Jaan Tamm < eeslaulja Linda Leheveer, killõ Helvi Lind, leelokoor “Helmine” (2006). [Mõtsa kul’la, õllõlõõllõ]
- ERA, DH 17 (33) < Värska al. – Žanna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Triinu Ojamaa jt, heli Jaan Tamm < eeslaulja Maria Rõžikova, killõ Maime Kapten, leelokoor „Leiko“ (2006). [Mõtsa kul’la, õllõlõõllõ]