I.C.1.b2. Ox Oo Oo Xo + R. Kadrilaul jt

Näide 1. Kadrilaul (kalendritavandi laul), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1961 (EKRK, Fon. 23 (5)).

Näide 2. Kadrilaul (kalendritavandi laul), Natalia (Nati) Tarkus leelokooriga „Helmine“, Mikitamäe k., 1998 („Helmine”, CD 1999, nr 6).

Näide 3. Kadrilaul (kalendritavandi laul), Aleksandra Roosimägi kooriga, Trõnne k., 1979 (RKM, Mgn. II 3183 (1)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Ox Oo Oo Xo  |Xxoo ’ Xxoo|

Ox Ox Oo Xo

Ox Oo Ox Oo

Ox Oo Oo Oo

Silbirütm

     |   ’   |

Meetrumimudel (põhirida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Refräänid

Kadrikoo, kadrikoo!

Rikassoo, rikassoo!

Vaivassõõ, vaivassõõ!

Viisivorm

Laiendamata viisirida (8 meetrumiühikut) ja kuuest silpnoodist (3 + 3) kontrastne refrään (AR || AR). Põhirida ja refrään on sama pikkusega.

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüpi I.C.1.b₂ kuulub põhiliselt kadrilaulu enim levinud versioon harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Ox Oo Oo Xo; harvem esitatakse sellega „Rikka ja vaese mängu“. Selle viisi vormiehitus on sama, mis kõigis rühma I.C.1 viisitüüpides. Vormi võib skemaatiliselt tähistada AR || AR ning see koosneb laiendamata regivärsil põhinevast põhireast (A) ja kontrastsest refräänist (R), mis järgnevad üksteisele nii eeslaulja kui ka kooriosas. HR mudel Ox Oo Oo Xo (näide 1) on üsna muutlik, esinedes ka variantidena Ox Ox Oo Xo (näide 2), Ox Oo Oo Oo (näide 3), Ox Oo Ox Oo (KKI, RLH 72:21 (7)) jt, kuid kõige levinum on esimene HR kuju.

Rühmas I.C.1.b eristab viisitüüpe põhiliselt refrääni silbirütm. Viisitüübi I.C.1.b₂ refräänid on kolmesilbilised – „kadrikoo, kadrikoo“, „rikassoo, rikassoo“ ja „vaivassõõ, vaivassõõ“. Nende refräänide silbirütmi mudel on   ’ , kus mõlema refräänsõna viimane silpnoot on rütmiliselt rõhutatud pikema vältusega. Tänu neile rõhkudele kõlab refrään kahekordse hüüdena („hüüdelisus“ on omane kõigile rühma I.C.1 refräänidele). Refrääni HR mudeliks on Xxoo ’ Xxoo.

Viisitüüp I.C.1.b₂ kuulub üldiselt seto leelo vanemasse, arhailisel ühetasandilisel meetrumil (vt I rütmisüsteem) põhinevasse stiili, kus rütmiline pulsatsioon toimub ainult kaheksandiknootide tasandil. Samas on mõnes esituses tunda ka veerandnootide pulsatsiooni ja rütmivältuste proportsionaalsust (nagu II ja III rütmisüsteemi puhul), mida soodustab veerandnootide ja proportsionaalsete vältustega refrään. Erinevalt sama HR mudeliga leigotamisest (I.C.1.b₁) esineb kirjeldatavas viisitüübis tunduvalt vähem rütminähtusi, mis veerandnootide pulsi tekkimist takistaksid – murtud ridu kasutatakse harva ja lühendatud seitsme positsiooniga ridu ei esine üldse. Seega võib oletada, et rütmitunnetus sõltub viisitüübis I.C.1.b₂ põhiliselt lauljate individuaalsest kalduvusest vanema või uuema stiili suunas. Ilmne uuema stiili näide on kadrilaulu versioon Trõnne külast (näide 3), millele viitab viisirea muusikalise kestuse (kaheksa meetrumiühikut) säilitamine, sõltumata silpide arvust värsireas (nn rõhuline värss – vt III rütmisüsteem) ja HR „moderniseeritud“ (lihtsustatud) variant Ox Oo Oo Oo.

Valdav osa viisitüübi I.C.1.b₂ esitusi on pooltoon-poolteisttoon-helireaga, mis võib olla ka osaliselt diatoniseeritud. Nagu samasse rühma kuuluvas leigotamises, toimub ka kirjeldatavas viisitüübis n-ö „minoorne diatoniseerimine“ (vt I.C.1.b₁). „Mažoorne“ diatooniline helirida esineb Trõnne küla kadrilaulus, mille tõin eespool näiteks uuemast stiilist. Nimetatud versioonis on lõpukooskõlaks suur terts G-h – erinevalt vanema stiili versioonidest, mis lõpevad unisooniga põhihelil G või tertsiga es-G.

Kommentaarid

Viisitüüp I.C.1.b₂ assotsieerub eelkõige Põhja-Setomaal salvestatud kadrilauludega. Teistsuguse HR mudeliga – Oo Xo Xx Oo – kadrilaulu versiooni õnnestus leida ainult ühes esituses (vt I.C.1.a₃). „Rikka ja vaese mängu“ laulus on vastupidi ülekaalus mudel Oo Xo Xx Oo. Kuna HR mudeliga Ox Oo Oo Xo „Hobusemängu“ (I.C.1.b₁) on samuti jäädvustatud peamiselt Põhja-Setomaal, võib seda mudelit pidada lokaalse traditsiooni tunnuseks, erinevalt palju laiema levikuga mudelist Oo Xo Xx Oo.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 23 (5) < Setu, Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste; Anna Arumets; koor (1961) [Kadrilaul] (Vt samuti Seto laulupärimus | Kadrilaul (setomaa.ee))
• EKRK, Fon. 27 (5) < Setu, Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste; koor (1961) [Kadrilaul]
• RKM, Mgn. II 1632 b < Setu, Põlva raj. Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agrepina Pihlaste; koor (1967) [Kadrikõsõ, kudrikõsõ]
• KKI, RLH 72:21 (7) < Setumaa, Suure-Nedsaja – Jaan Sarv; Eha Viluoja < Suure-Nedsaja koor; Anna Kõiv, 70; Jekatariina Lummo, 55 (06.07.1972) [Kadrilaul]
• RKM, Mgn. II 2427 e < Setu, Põlva raj., Värska k/n., Treski k. Järvesuu v. – E. Raad. J. Sarv; Herbert Tampere < Akulina Pihla, 65 a.; Anna Mehine, 55 a.; Silvi Aidnik, 25 a.; Aino Näräp, 27 a.; Aino Ojaperv, 36 a. (1973) [Rikas ole rinda lää]
• RKM, Mgn. II 3183 (1) < Setu, Vilo v. Trõnnõ k. – Vaike Sarv; Õie Sarv < Aleksandra Roosimägi, 57 a.; Alla Hade, 53 a.; Anastassia Vanatalo, 69 a.; Natalia Vanatalo, 69 a. (1979) [Laskõ sisse kadrisantõ, kadriko, kadriko]
• EKRK, Fon. 111 (a7) < Setu, Mäe v., Mikitamäe – Paul Hagu < Olga Ohtla; Anne Pall; Aleksandra Holmar; Paul Hagu (07.1986) [Rikka ja vaese mäng]
• “Helmine”, CD 1999, nr. 6. Kadrilaul; Nati Tarkus (eestütleja), Veera Lunda (killõ) ja leelokoor “Helmine”, Mikitamäe k.,1998; kogujad Vaike Sarv ja Žanna Pärtlas.