I.C.1.b1. Ox Oo Oo Xo + R. Hobusemäng (leigotamine)

Näide 1. Hobusemäng (mängulaul), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga,  Haudjasaare k., 1962 (EKRK, Fon. 33 (3)).

Näide 2. Hobusemäng (mängulaul), Tat´o Vanamets kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2352 k).

Näide 3. Hobusemäng (mängulaul), Olga Ohtla kooriga, Mikitamäe k., 1986 (EKRK, Fon. 111 a6).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Silbirütm

     |~ ’ ~|  (normatiivne värss)

     (lühike värss)  

     (murtud värss)

Meetrumimudel (põhirida)

2 + 2 + 2 + 2   (normatiivne värss)

2 + 2 + 3   (lühike värss)       

2 + 3 + 3   (murtud värss)

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

kedä / aia’ / otsi- / mahe   (normatiivne värss)

hiir´o- / kõnõ / hall´kõnõ   (lühike värss)

musta- / kõnõ, mu / hobõnõ  (murtud värss)

Refrään

Heiko, leiko!

Viisivorm

Laiendamata viisirida (7-8 meetrumiühikut) ja neljast silpnoodist (2 + 2) kontrastne refrään (AR || AR)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (ka osaliselt diatooniseeritud), väga harva uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüpi I.C.1.b1 kuulub ainult mängulaulu „Hobusemäng“ (leigotamine) versioon harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Ox Oo Oo Xo (teise leigotamise versiooni HR on Oo Xo Xx Oo – vt I.C.1.a2). Viisi vormiehitus on sama, mis kõigis rühma I.C.1 viisitüüpides. Vormi võib skemaatiliselt tähistada AR || AR ning see koosneb laiendamata regivärsil põhinevast põhireast (A) ja kontrastsest refräänist (R), mis järgnevad üksteisele nii eeslaulja kui ka kooriosas. HR mudel Ox Oo Oo Xo (näide 1) on üsna muutlik ja esineb ka variantidena Ox Ox Oo Xo (näide 3), Ox Oo Xo Xo jt, kuid kõige levinum on HR esimene kuju. Leigotamise lauludele on iseloomulik lühikeste seitsmepositsiooniliste ridade ja murtud ridade rohkus (sageli mahutatakse ka normatiivse värsiga ridu seitsmele muusikalisele positsioonile). Seitsmepositsiooniliste ridade puhul jäetakse HR põhimudeli üks positsioon vahele – Ox Oo Oxo (näide 2).

Rühmas I.C.1.b eristab viisitüüpe põhiliselt refrääni silbirütm. Leigotamise tavalisteks refräänisõnadeks on „heiko, leiko“. Refrääni silbirütmi mudel on ~ ’ ~ , kus mõlema kahesilbilise sõna lõpp on ebamääraselt pikendatud ja seega rütmiliselt rõhutatud. Tänu neile rõhkudele kõlab refrään nagu kahekordne hüüe (suurem või väiksem „hüüdelisus“ on omane rühma I.C.1 kõigile refräänidele). Refrääni HR mudeliks on Xoo~ ’ Xoo~ .

Leigotamise mõlemas viisitüübis (I.C.1.b1 ja I.C.1.a2) väljendub selgelt vanemale stiilile omane ühetasandiline meetrum (vt I rütmisüsteem), kus ainsaks meetrumilöögiks on kaheksandiknoot. Veerandnootide pulsatsiooni ja rütmivältuste proportsionaalsust (nagu II ja III rütmisüsteemi puhul), mida võib tunda mõnes rühma I.C viisis, ei teki leigotamises tänu kolmelöögiliste meetrumirühmade rohkusele (need esinevad lühikestes ja murtud ridades) ja ebaproportsionaalse rütmiga refräänidele.

Heliridadelt on viisitüüp I.C.1.b1 üsna ühtlane – kõik leitud esitused on pooltoon-poolteisttoon-laadis (näited 1-3), välja arvatud üks esitus (RKM, Mgn. II 2420 f). Laad võib olla osaliselt diatoniseeritud – toimub n-ö „minoorne diatoniseerimine“ (vt Helilaadide segunemine), mille puhul kaldutakse madalamalt intoneerima astmeid ais ja h, nii et laad läheneb harmoonilisele minoorile (vt mikroalteratsiooni kõiges kolmes näites). Samas varieerub nende astmete kõrgus melostroofi jooksul.

Kommentaarid

Viisitüüp I.C.1.b1 on üks mängulaulu „Hobusemäng“ (leigotamine) kahest versioonist, mis esineb ainult naiste esituses. Viimasega võib seletada asjaolu, et viisitüübis kasutatakse järjekindlalt pooltoon-poolteisttoon-laadi, mis on naiste vanema laulustiili tunnus. Samuti võib märgata leigotamise selle versiooni leviala seost Põhja-Setomaaga.

Helisalvestised ja noodistused

  • ERA, Fon. 540 c < Järvesuu v., Treski k. – Herbert Tampere < koor (1937) [Hiirokõnõ, hal’lk´õnõ, leiko…]
  • EKRK, Fon. 23 (11) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Hobusemäng]
  • EKRK, Fon. 33 (3) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1962) [Leigotamine]
  • RKM, Mgn. II 1866 b < Põlva raj., Rõsna k. – Erna Tampere, Herbert Tampere < Elena Laanetu, u. 60 a. ja Rõsna küla koor (1970) [Hobusemäng; Hiirokõnõ, hal´kõnõ, heiko, leiko]
  • RKM, Mgn. II 2086 a < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a. ja koor (1971) [Hiirokõnõ, hal’lkõnõ, heiko, leiko]
  • RKM, Mgn. II 2256 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Laosina k. – Herbert Tampere < Maria Asu, 71 a. ja koor (1972) [Hiirokõnõ hallikõnõ, heiko, leiko]
  • RKM, Mgn. II 2621 c < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anna Mehine, 54 a. (1972) [Hiirokõnõ, hal’kono (Hobusemäng)]
  • RKM, Mgn. II 2352 k < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, M. Sarv < Tat´o Vanamets, 65 a., Veera Pähnapuu, 56 a. (1973) [Hiirokene, hal’kõne, heiko, leiko]
  • RKM, Mgn. II 2420 f < Pihkva obl., Petseri raj., Järvesuu v., Põrste k. – Viktor Danilov < Maria Vatsk, 67 a., Veera Variksoo, 52 a., Veera Pähnapuu, 56 a., Anne Orehhova, 55 a., Linda Helü, 32 a., Anne Kõivo, 45 a. (25.06.1973) [Hiirokõnõ, hal’kõnõ, heiko, leiko]
  • EKRK, Fon. 111 (a6) < Mäe v., Mikitamäe – Paul Hagu < Olga Ohtla, Anne Pall, Aleksandra Holmar, Paul Hagu (07.1986) [Hiirokõnõ, hallkõnõ, heiko-leiko]
Tagasi üles