Oo Xo Xx Oo + R. Miisśoo, memmeroo - Seto leelo viisitüpoloogia

Näide 1. Veerü’, päivä (lüürika), Anastassia Puhm leelokooriga „Leiko“, Värska al., 1986 (Leiko, CD 2004, nr 2).

Näide 2. Kiä kuah olt tekk´ (peolaul), Maria Pähnapuu kooriga, Kossolka k., 1977 (RKM, Mgn. ER 21 (9)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

1. versioon: Oo Xo Xx Oo |Xoxo ’ Xxoo|

2. versioon: Oo Oo Xx Oo |Xxoo ’ Xxoo|

Silbirütm

    |   ’   |

Meetrumimudel (põhirida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Refrään

Miiss´oo, memmeroo!

Viisivorm

Laiendamata viisirida (8 meetrumiühikut) ja viiest silpnoodist (2 + 3) kontrastne refrään (AR || AR). Põhirida ja refrään on sama pikkusega.

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida ja anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüpi I.C.1.a₄ kuuluvad kaks laulu – tantsuline (lüüriline) laul „Veerü’, päivä“ karjaselaulu sõnadega ja õllepruulimise laul (peolaul) „Kiä kuah olt tekk´”. Neid kahte laulu ühendavad ühesugused refräänsõnad ja viisistruktuuri põhitunnused, kuid samas on neil ka püsivaid erinevusi, nii et siin oleks õige rääkida sama viisitüübi kahest versioonist.

Kirjeldatava viisitüübi vormiehitus on sama, mis kõigis rühma I.C.1 viisitüüpides. Vormi võib skemaatiliselt tähistada AR || AR ning see koosneb laiendamata regivärsil põhinevast põhireast (A) ja kontrastsest refräänist (R), mis järgnevad üksteisele nii eeslaulja kui ka kooriosas. Nagu kõigis rühma I.C.1.a viisides, on viisitüübis I.C.1.a₄ põhirea aluseks laialt levinud harmoonilise rütmi (HR) mudel Oo Xo Xx Oo (puhtal kujul leiame seda laulus „Veerü’, päivä“ – näide 1). Selles viisitüübis esineb ka eespool toodud mudeli lihtsustatud (ja oletatavasti hilisema päritoluga) variant Oo Oo Xx Oo (õllepruulimise laul – näide 2).

Rühmas I.C.1.a eristuvad viisitüübid peamiselt refrääni silbirütmi põhjal. Siinse viisitüübi refräänsõnad on „miiss´oo, memmeroo“ ja refrääni silbirütm on   ’   . Refrään kõlab kahekordse „hüüdena“, rõhuga mõlema sõna viimasel silbil. Refrääni HR mudelil on kaks versiooni – Xoxo Xxoo (näide 1) ja Xxoo Xxoo (näide 2).

Viisitüüp I.C.1.a₄ kuulub oma muusikalise struktuuri poolest seto leelo vanemasse stiili, põhinedes arhailisel ühetasandilisel meetrumil (vt I rütmisüsteem), kus rütmiline pulsatsioon toimub ainult kaheksandiknootide tasandil. Samas on viisi olemasolevates esitustes (eriti õllepruulimise laulus) tunda ka veerandnootide pulsatsiooni ja rütmivältuste proportsionaalsust (nagu II ja III rütmisüsteemi puhul), mida soodustab veerandnootide ja proportsionaalsete vältustega refrään. Erinevalt kaasitamisest (I.C.1.a₁) ja leigotamisest (I.C.1.a₂) ei esine siin viisitüübis murtud ridu ega lühikesi seitsme positsiooniga ridu – seega puuduvad kolmelöögilised meetrumirühmad, mis välistaksid veerandnootide läbiva pulsatsiooni. Samas esineb õllepruulimise laulus lühiridu, mida sobitatakse kaheksapositsioonilise viisiga, venitades osa silpe veerandnootideks (tegemist on nn rõhulise värsiga, mida leidub palju III rütmisüsteemis, eriti viisitüüpide rühmas III.A). Tänu veerandnootide pulsatsioonile kujundavad kaheksapositsioonilise viisiga esitatud lühiread proportsionaalset rütmi.

Viisitüübi I.C.1.a₄ versioonid erinevad ka kasutatavate heliridade poolest. Laul „Veerü’, päivä“ põhineb arhailisel pooltoon-poolteisttoon-laadil ja „Leiko“ koori esitustes ei erine selle laulu põhiviisirida kaasitamise põhireast (vrd I.C.1.a₁). Õllepruulimise laul, mida mõnikord laulavad ka mehed, on uuemas stiilis ja selle helireaks on tavalisest laiema ulatusega anhemitoonilis-diatooniline helirida d-e-G-a-h-c. Kuigi lauljad ei täida helirida astmega fis, mis muudaks selle täisdiatoonikaks, viitab astme d rohke kasutamine üsna kindlalt euroopalikust mažoorist pärit dominandifunktsioonile.

Kommentaarid

Lähtudes jäädvustustest, mida õnnestus leida, tunduvad viisitüübi I.C.1.a₄ kaks laulu kuuluvat pigem lokaalsesse repertuaari. Laul „Veerü’, päivä“ on teada põhiliselt Värskast pärit „Leiko“ koori esitustes. Õllepruulimise laulu (peolaulu) „Kiä kuah olt tekk´” esitused on seotud Petserimaa piirkonnaga (Vilo vald).

Helisalvestised ja noodistused

EKRK, Fon. 74 (b9) < Sabelina k. – Udo Kolk < Maria Tammelaan, 50 a., Anne Petsermägi, 54 a., Katerina Kala, 61 a., Jevdokia Raat, 60 a., Jevdokia Küpär, 61 a., Aleksandra Lutt, 56 a. (13.08.1972) [Kiä koh olt tek’, mis’so memmer’o…]
RKM, Mgn. II 2416 g < Pihkva obl., Petseri raj., Sabelina k., Vilo v. – Kristi Salve < Nati Rahasepp, Sabelina, Meremäe lauljad, Hellero (1973) [Kiä kuah olt tek, miissoo, memmeroo]
RKM, Mgn. ER 21 (9) < Värska leelopäev, Kosselka k. – Aino Strutzkin < Maria Pähnapuu, Anni Petserimägi ja koor (20.08.1977) [Kiä kuah olt tekk, misjoo, memmeroo]
RKM, Mgn. II 3188 (14) < Kosselka k. Vilo v. – Jaan Sarv, Vaike Sarv, Õie Sarv < Maria Pähnapuu, 65 a., Natalia Rahasepp, 68 a. (eeslaulja), Aleksandra Lut, 64 a., Anna Petserimägi, 61 a., Aleksandra Toomeoss, 57 a., Ekaterina Kala, 69 a. (1979) [Kia, kua alt tek’, missjo-memmer’oo]
FAM 400 (32) < Värska al. – Vaike Sarv, Kuldar Sink < Anastasia Puhm, Maria Raudla, leelokoor „Leiko“ (1986). „Leiko“, CD 2004, nr. 2 [Veerü päivä!]
RKM, Mgn. ER 76 (3) < Tartu < Setumaa – Hillar Peets, Anatoli Garšnek < Tartu koor “Leelonaised”, Anastasia (Nasta) Kudre, u. 70, Alli Siruli (1992) [Toomas istõ ette laiva, mis s’oo, memmero…]
Veerü päivä! (mitmekanaliline salvestus) < Värska al. – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas < Anastassia Puhm, Maria Raudla ja leelokoor „Leiko“ (1995).
ERA, DAT 117 (3) < Tartu < Setomaa – Jaan Tamm < Paul Hagu (sõnoline), Andreas Kalkun (killõ) (2001). „Estonia Chants Seto“, CD 2008, nr. 9. [Kiä kuah olt tekk]

Küpsised

Tüpoloogia