I.B.3.b. ||: Xxo Xx Oxo :|| 3 korda. R: "Seeń kooń kana korvih"

Näide. Naakõ_ks mi naase’ no laulõmahe (improvisatsioon), Aleksandra Roosimägi kooriga, Trõnne k., 1969 (EKRK, Fon. 51 (a16)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm

Xxo Xx Oxo ’ Xxo Xx Oxo ’ Xxo Xx Oxo ’ Xx Ooo

Silbirütm

     ’      ’      ’   .

Meetrumimudel

(3 + 2 + 3) + (3 + 2 + 3) + (3 + 2 + 3) + (2 + 3)

Värsirea ehitus

Eeslaulja osas on laiendatud regivärss abcd:

ine-no– / mise’ mi / ilo- / tama

Viisivorm

Laiendatud rida (11 silpi) eeslaulja osas; kooriosa koosneb kolmeosalisest refräänist.

Terve melostroofi skeem on A || R₁R₂R₃

Heliread

(Uuem) diatooniline helirida (fis-G-a-h)

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüübi I.B.3.b vorm põhineb motiivikordustel, mis on rühma I.B viisitüüpide üks põhitunnustest. Trõnne naiste viis on paigutatud ühte rühma (I.B.3) Veera Pähnapuu mäelauluga (I.B.3.a), sest mõlemas viisis on korduva motiivi, mida võib nimetada ka fraasiks, meetrumimudel 3 + 2 + 3 lööki. Viisitüübis I.B.3.b esineb ka rühma I.B teine põhitunnus – veerandnoodiga kolmelöögilised rühmad  , millega algab ja lõpeb korduva fraasi silbirütmi mudel     . Harmoonilise rütmi mudelilt –  Xxo Xx Oxo – erineb kirjeldatav viis Pähnapuu mäelaulust, mille HR mudel on Oxo Xo Xxx (kahe viisitüübi võrdlust vt rühma I.B.3 kirjeldusest). Trõnne viisis on korduva fraasi üldiseks harmooniliseks „sisuks“ üleminek funktsioonilt X funktsioonile O (X → O), mis meenutab korduvaid motiive rühma I.B.1 viisides (Xox Ooo jms).

I rütmisüsteemi viiside kontekstis on viisitüübi I.B.3.b sõnalise teksti ehitus erandlik. Koor ei korda siin eeslaulja rida, vaid laulab kolmest osast koosnevat pikka refrääni. Melostroofi struktuuri võib skemaatiliselt kujutada järgmiselt:  A || R₁R₂R₃. Eeslaulja värsirida on laiendatud (11 silpi), mis saavutatakse lisasilpide kasutamisega esimeses ja teises rõhurühmas – abcd (teksti näidist vt eespool). Kooriosa pikk refrään koosneb kahest kuuesilbilisest ja ühest kaheksasilbilisest reast: „Seeń kooń kana korvih, / pervõi ras pekori, / tõõtõ, tõtõ, tõõtõ, tõõtõ“. Muusikaliselt põhineb refrään eelpool kirjeldatud motiivil (fraasil), mis on eeslaulja rea lühendatud variant. Fraas kõlab kooriosas kolm korda, viimasel juhul kahesilbilise lisandiga.

Viisitüübi helirida fis-G-a-h peaks siinse klassifikatsiooni järgi kuuluma uuema diatoonika alla, kuna see sisaldab „juhtheli“ fis. Siiski ei ole helirea uuem päritolu nii ilmne, kuna ulatus on kitsas. On lihtne kujutleda laulu kõlamas ka pooltoon-poolteisttoon-laadis fis-G-ais-h.

Kommentaarid

Viisitüübist I.B.3.b on teada kaks Trõnne küla koori esitust, mis mõlemad on salvestatud Trõnne külas 1969. aastal. Tundub, et samasse viisitüüpi kuulub ka üks Armas Otto Väisäneni poolt 1922. aastal salvestatud teiste refräänsõnadega laul. Üks Trõnne lauludest on improvisatsiooniline laul elust Pihkva oblastis (vt näidet). Teise tekstiga on sama viis jäädvustatud dokumentaalfilmis „Seto laulud“ (1969). Viis on improvisatsioonižanri seisukohalt üsna haruldane ja pigem ebatüüpiline, sest selle kooriosa koosneb vaid pikast kolmeosalisest refräänist. Selliseid pikki, mitmeosalisi, ühe fraasi (viisirea) kordustele üles ehitatud refrääne leiame ka rühma III.A mängu- ja muudes lauludes nagu Linamäng (III.A.2.a₄), „Toon´uška“ (III.A.2.c), „Hoots kalina“ (III.A.2.b) jt. Neid laule ühendab ka vene laensõnade kasutamine refräänis, sageli muudetud kujul. Viisitüübi I.B.3.b omapära mainitud laulude taustal seisneb korduva motiivi meetrilises struktuuris, mis viitab seto vanemale laulustiilile.

Helisalvestised ja noodistused

• SKS, Fonokop 82:10 < Setomaa – Armas Otto Väisänen < Miko Ode (eeslaulja), Taarka (killõ), Anne Leigri (1922) [sama viisitüüp teiste refräänsõnadega]
• EKRK, Fon. 51 (a16) < Trõnne k. – Udo Kolk < Aleksandra Roosimägi, 47 a., Anna Lõokene, 53 a., Aleksandra Hade, 42 a., Anastassia Rihm, 55 a. (08.07.1969) [Naakõ-ks mi, naase, no laulõmahe! (elust Pihkva oblastis)]
• Dokumentaalfilm „Setu laulud“ 1969. Setu laulikud ja kaasaegsed pulmakombed Pihkva oblastis Trõnne (Trõnnõ) külas. Fragment 3:23–4:10. [vt Seto laulupärimus | Setu laulud (setomaa.ee)]