I.B.3.a. ||: Oxo Xo Xxx :|| 2 korda. Mäelaul (vastlalaul)

Näide. Maaselitsa mäelaul (kalendritavandi laul), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2350 d).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm

Oxo Xo Xxx ’ Oxo Xo Xxx

Silbirütm

    ’    

Meetrumimudel

(3 + 2 + 3) + (3 + 2 + 3)

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss aabccd

tulgõ’ jo / tulgõ’ / laulma / mäe jo / mäe / pääle

Viisivorm

Laiendatud rida (16 meetrumiühikut); kolmest rõhurühmast koosnev motiiv kõlab kaks korda

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüübist I.B.3.a on teada ainult üks esitus – Veera Pähnapuu ja tema koori Maaselitsa mäelaul. Viisi vorm põhineb motiivi (fraasi) kordustel, nagu see on omane rühma I.B kõigile viisitüüpidele. Viisi omapära seisneb korduva vormiüksuse struktuuris. Korduv motiiv (fraas) koosneb kolmest rõhurühmast, selle meetrumimudel on 3 + 2 + 3 lööki, silbirütm on     ja harmooniline rütm (HR) Oxo Xo Xxx. Korduva fraasi harmoonilise mudeli põhimõte on üleminek funktsioonilt O funktsioonile X (O → X). Sellega eristub siinne viis rühma I.B.3 teisest viisitüübist – Trõnne küla naiste improvisatsioonide viisist I.B.3.b (kahe viisitüübi võrdlust vt rühma I.B.3 kirjeldusest).

Värsirea ehituse seisukohalt hõlmab korduv fraas ühte laiendatud poolrida, kus esimest rõhurühma korratakse ja esimesel korral ka laiendatakse lisasilbiga – aabccd (värsirea näidist vt eespool). Poolridade viimasele kolmelöögilisele meetrumirühmale vastab tekstis kahesilbiline (laiendamata) rõhurühm, mistõttu silbirütmis tekib veerandnoodiga rühm  . Kirjeldatava viisitüübi ainus esitus on pooltoon-poolteisttoon-laadis. Helirida on siin esindatud maksimaalses ulatuses – d-es-Fis-g-ais-h. Lõpufunktsiooniks on X (astmekompleks d-Fis-ais).

Kommentaarid

Viisitüübiga I.B.3.a lauldakse mäelaulu, millega kutsutakse maaselitsa ajal naisi mäe peale laulma ja tantsima. Mäelaulu esitatakse Setomaal erinevate viisidega, nii et rahvapärased terminid mäe ääl ja mäelaul võivad viidata erinevatele viisitüüpidele – I.B.3.a kõrval ka tüüpidele I.B.1.b₂, II.C.2.a₂, II.D.1.b₁ ja II.E.1.a₁. Siin kirjeldatav viisitüüp sarnaneb värsiehituse poolest II rütmisüsteemi viisitüübiga II.D.1.b₂, mille värsirea struktuur on aabccd. Kahe viisi silbirütm küll erineb, kuid teatud sarnasus on (üldistatud) harmoonilises rütmis.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2350 d < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov ja M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Tulge_ks jo tulgõ laulma ti mäe pääle]