I.B.1.c2. Xox Ooo ’ Xox Ooo ’ Xo Xo ’ Xox Ooo. "Kolm tööd" jt

Näide. Kolm tööd (lüroeepika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1983 (RKM, Mgn. ER 47 (14)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm

Xox Ooo ’ Xox Ooo ’ Xo Xo ’ Xox Ooo

Silbirütm

    ’     ’   ’    

Meetrumimudel

(3 + 3) + (3 + 3) + (2 + 2) + (3 + 3)

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abababcd:

küki / külä, / küki / külä, / küki / külä / talo- / meesi

Viisivorm

Laiendatud rida (22 meetrumiühikut); kahest rõhurühmast koosnev motiiv kõlab neli korda

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp I.B.1.c₂ on rühma I.B.1 üks pikemaid viise, kus rühmale iseloomulik motiiv X – x O – o kõlab neli korda (ühel korral lühendatult). Viisitüüpi on salvestatud ainult Veera Pähnapuult ja tema koorilt lüroeepiliste tekstidega; kaks salvestist pärinevad 1983. ja 1986. aastast. Kuigi salvestisi on ainult kaks ja tegemist võib olla Veera Pähnapuu individuaalse viisiversiooniga, on esitused püsiva struktuuriga, pikad ja kindlalt lauldud.

Ehituselementide – korduvate motiivide Xox Ooo – põhjal kuulub viisitüüp kahtlemata rühma I.B.1, kuid Veera Pähnapuu versioonil on mõned omapärased jooned. Sarnaselt viisitüüpidele I.B.1.a₂, I.B.1.b₂ ja I.B.1.c₁ sisaldab kirjeldatav viisitüüp ühte lühendatud motiivi, kuid see ei ole viielöögiline ( ) nagu rühma teistes viisides, vaid neljalöögiline –   . Lühendatud motiivi harmoonilist rütmi (HR) Xo Xo võib pidada motiivi Xox Ooo variandiks ainult siinse viisi kontekstis – oletades, et lühendatud motiivist on kaotatud kaks viimast O funktsiooniga lööki. Lühendatud motiiv on kolmandal kohal ja kõik ülejäänud motiivid on ühesugused: Xox Ooo ’ Xox Ooo ’ Xo Xo ’ Xox Ooo.

Silbirütmi poolest on viisitüüp I.B.1.c₂ lähedane naiste viisitüübile I.B.1.b₁ (järve ääl), sest mõlemale viisile on omane silbijaotuste kasutamine lisasilpide asemel. Kuigi suurem osa meetrumirühmadest on kolmelöögilised, ei ole kirjeldatava viisitüübi sõnalistes tekstides lisasilpe kasutatud. Selle tulemusena on silbirütmi mudelis suures ülekaalus rõhurühmad   ja kaheksandiknootidest rühmi leiame ainult lühendatud motiivis (silbirütmi mudel on toodud tervikuna eespool; vrd viisitüübi I.B.1.b₁ silbirütmiga, kus on samuti ülekaalus silbijaotusega rühmad  ).

Värsirea ehitus on samuti erandlik – esimest poolrida lauldakse kolm korda, sellele järgneb ühekordne teine poolrida (abababcd). Võrdluseks võib märkida, et teises neljamotiivilises viisiversioonis, mida on esitanud Anne Vabarna (I.B.1.c₁), korduvad mõlemad poolread – ababcdcd. Rühmale I.B.1 on siiski ühine reegel, et lühendatud motiivi lauldakse teksti esimese poolrea viimase kordusega.

Veera Pähnapuu ja tema koori mõlemad esitused on pooltoon-poolteisttoon-laadi suurepärased näited. Tänu laulvale esitusmaneerile on helirea intervalliline struktuur hästi kuuldav. Ainus „kõrvalekaldumine“ teoreetilisest skeemist on ülemise astme (h) muutlik kõrgus killõ partiis (vt sulgudes noolekest noodinäite võtmemärkides), mis on seto vanemas stiilis tavaline nähtus. Helirida on viieastmeline – es-fis-G-ais-h; põhiheliks on aste G (funktsioon O) nagu rühma I.B.1 kõigis viisitüüpides, v.a Anne Vabarna versioon I.B.1.c₁.

Kommentaarid

Viisitüüp I.B.1.c₂ erineb rühma I.B.1 teistest viisitüüpidest ka esituskonteksti poolest. Samal ajal, kui rühma teiste viiside puhul on ülekaalus tavandite ja kommetega seotud laulud (kiigelaul, vastlalaul, järvel sõudmise laul), kasutab Veera Pähnapuu oma eripärast versiooni lüroeepiliste laulude esituseks. On väga võimalik, et väljapaistev seto lauluema võttis selle viisi kasutusele jutustavate laulude viisivaliku mitmekesistamiseks, kuid samas ei saa välistada, et viisitüüpi kasutati traditsioonis sel moel ka varem.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. ER 47 (14) < Põrste k. – Vaike Sarv, Jaan Sarv < Veera Pähnapuu, snd 1916, Maria Vanamets, snd 1919, Pelageja Vanamets, snd 1917, Anna Orehhova, snd 1919, Linda Helü, snd 1941 (1983) [Kolm tööd; Küki küla talomeesi]
• RKM, Mgn. ER 48 (21) < Setumaa – Vaike Sarv, Jaan Sarv < Veera Pähnapuu (1986) [Imed; Küki külä talomeesi]