Näide. Kolm tööd (lüroeepika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1983 (RKM, Mgn. ER 47 (14)).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm
Xox Ooo ’ Xox Ooo ’ Xo Xo ’ Xox Ooo
Silbirütm
Meetrumimudel
(3 + 3) + (3 + 3) + (2 + 2) + (3 + 3)
Värsirea ehitus
Laiendatud regivärss abababcd:
küki / külä, / küki / külä, / küki / külä / talo- / meesi
Viisivorm
Laiendatud rida (22 meetrumiühikut); kahest rõhurühmast koosnev motiiv kõlab neli korda
Heliread
Pooltoon-poolteisttoon-helirida
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp I.B.1.c2 on rühma I.B.1 üks pikemaid viise, kus rühmale iseloomulik motiiv X – x O – o kõlab neli korda (ühel korral lühendatult). Viisitüüpi on salvestatud ainult Veera Pähnapuult ja tema koorilt lüroeepiliste tekstidega; kaks salvestist pärinevad 1983. ja 1986. aastast. Kuigi salvestisi on ainult kaks ja tegemist võib olla Veera Pähnapuu individuaalse viisiversiooniga, on esitused püsiva struktuuriga, pikad ja kindlalt lauldud.
Ehituselementide – korduvate motiivide Xox Ooo – põhjal kuulub viisitüüp kahtlemata rühma I.B.1, kuid Veera Pähnapuu versioonil on mõned omapärased jooned. Sarnaselt viisitüüpidele I.B.1.a2, I.B.1.b2 ja I.B.1.c1 sisaldab kirjeldatav viisitüüp ühte lühendatud motiivi, kuid see ei ole viielöögiline (
Silbirütmi poolest on viisitüüp I.B.1.c2 lähedane naiste viisitüübile I.B.1.b1 (järve ääl), sest mõlemale viisile on omane silbijaotuste kasutamine lisasilpide asemel. Kuigi suurem osa meetrumirühmadest on kolmelöögilised, ei ole kirjeldatava viisitüübi sõnalistes tekstides lisasilpe kasutatud. Selle tulemusena on silbirütmi mudelis suures ülekaalus rõhurühmad
Värsirea ehitus on samuti erandlik – esimest poolrida lauldakse kolm korda, sellele järgneb ühekordne teine poolrida (abababcd). Võrdluseks võib märkida, et teises neljamotiivilises viisiversioonis, mida on esitanud Anne Vabarna (I.B.1.c1), korduvad mõlemad poolread – ababcdcd. Rühmale I.B.1 on siiski ühine reegel, et lühendatud motiivi lauldakse teksti esimese poolrea viimase kordusega.
Veera Pähnapuu ja tema koori mõlemad esitused on pooltoon-poolteisttoon-laadi suurepärased näited. Tänu laulvale esitusmaneerile on helirea intervalliline struktuur hästi kuuldav. Ainus „kõrvalekaldumine“ teoreetilisest skeemist on ülemise astme (h) muutlik kõrgus killõ partiis (vt sulgudes noolekest noodinäite võtmemärkides), mis on seto vanemas stiilis tavaline nähtus. Helirida on viieastmeline – es-fis-G-ais-h; põhiheliks on aste G (funktsioon O) nagu rühma I.B.1 kõigis viisitüüpides, v.a Anne Vabarna versioon I.B.1.c1.
Kommentaarid
Viisitüüp I.B.1.c2 erineb rühma I.B.1 teistest viisitüüpidest ka esituskonteksti poolest. Samal ajal, kui rühma teiste viiside puhul on ülekaalus tavandite ja kommetega seotud laulud (kiigelaul, vastlalaul, järvel sõudmise laul), kasutab Veera Pähnapuu oma eripärast versiooni lüroeepiliste laulude esituseks. On väga võimalik, et väljapaistev seto lauluema võttis selle viisi kasutusele jutustavate laulude viisivaliku mitmekesistamiseks, kuid samas ei saa välistada, et viisitüüpi kasutati traditsioonis sel moel ka varem.
Helisalvestised ja noodistused
- RKM, Mgn. ER 47 (14) < Põrste k. – Vaike Sarv, Jaan Sarv < Veera Pähnapuu, snd 1916, Maria Vanamets, snd 1919, Pelageja Vanamets, snd 1917, Anna Orehhova, snd 1919, Linda Helü, snd 1941 (1983) [Kolm tööd; Küki küla talomeesi]
- RKM, Mgn. ER 48 (21) < Setumaa – Vaike Sarv, Jaan Sarv < Veera Pähnapuu (1986) [Imed; Küki külä talomeesi]