Näide 1. Kul´atamise laul (peolaul), Gavriil Riitsaar meeskooriga, Uusvada k., 1972 (RKM, Mgn. ER 54 (13)).
Näide 2. Saadi laul (pulmalaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 70 B1).
Näide 3. Maaselitsa laul (kalendritavandi laul), Olga Ohtla kooriga, Mikitamäe v., 1986 (EKRK, Fon. 111 a15).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm
Xxx Oxo ’ Xox Oo(o)
Ooo Xox ’ Oxo Xxx (inversioon)
Silbirütm
Meetrumimudel
(3 + 3) + (3 + 3)
Värsirea ehitus
Laiendatud regivärss abcd
läke-ks / kolka mi / kul’a-jo- / tama
Viisivorm
Kooriosas on rida laiendatud (12 meetrumiühikut); motiiv kõlab kaks korda
Heliread
Pooltoon-poolteisttoon-helirida, uuem diatooniline helirida
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüübis I.B.1.a1 kõlab rühmale I.B.1 iseloomulik motiiv X – x O – o kaks korda ning viisi meetrumimudel on läbivalt kolmelöögiline – erinevalt samuti kahemotiivilisest viisitüübist I.B.1.a2, mis sisaldab ühte kahelöögilist rõhurühma.
Sarnaseid viisitüüpe I.B.1.a1 ja I.B.1.a2 võib eristada, kõrvutades nende harmoonilise rütmi (HR) mudeleid:
I.B.1.a1: Xxx Oxo ’ Xox Ooo
I.B.1.a2: Xox Oo ’ Xox Ooo
Viisitüübile I.B.1.a1 iseloomulikuks püsivaks tunnuseks on funktsioonimuutuseta esimene meetrumirühm Xxx silbirütmiga
Värsirida on laiendatud tänu lisasilpide lisamisele teise ja kolmandasse rõhurühma – “läke-ks / kolka mi / kul’a-jo- / tama”, sõnakordusi ei esine. Meeste esitustes kasutatakse sageli rohkem lisasilpe, kuid need mahutatakse püsivasse meetrumimudelisse, jagades kaheksandiknoote kuueteistkümnendikeks (näide 1). See on samuti meeste stiilile tüüpiline tunnus, mis võib esineda ka naiste esitustes, kui nad laulavad meesteviise (näide 2).
Viisitüübi I.B.1.a1 kõige tüüpilisemaks helireaks on uuem diatooniline helirida d-e-fis-G-a-h-c, mis sisaldab meeste esitustes alati subkvarti d (n-ö „dominanti“) (näide 1). Naiste esitustes esineb pooltoon-poolteisttoon-helirida fis-G-ais-h (vt näidet 2 – selles esituses lisatakse pooltoon-poolteisttoon-helireale diatooniline aste e) või sellele viitav mikroalteratsioon. Ühes naiste esituses leidus HR inversioon (näide 3). Sel juhul tekib tavalise HR mudeli peegelkuju (vrd näiteid 2 ja 3) ja viis lõpeb funktsioonil X (kooskõlal fis-ais). Selles esituses on kasutatud pooltoon-poolteisttoon-helirea lõiku es-Fis-g-ais.
Kommentaarid
Viisitüüp I.B.1.a1 esineb nii meeste kui ka naiste esituses, kuid laulmiskonteksti ja esitamismaneeri poolest kuulub see pigem meeste repertuaari. Sellised laululiigid nagu maaselitsa kul’atamise laul, saadilaul või kojuminemise laul on kõik seotud liikumisega (hobusesõidu ja käimisega), mis on iseloomulik just meeste laululiikidele. Naiste esituses võib olla meeste laulmismaneeri tunnuseid (sh aeglane tempo ja silpnootide rõhutamine), kuid on ka iseloomulikke erinevusi. Lisaks erinevate heliridade kasutamisele (diatooniline meestel ja pooltoon-poolteisttoon-helirida naistel) erineb ka mitmehäälne faktuur – kvindiga kooskõlad meeste esituses ja tertsid naistel. Samas on meeste ja naiste viisivariantide harmooniline rütm identne.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Pl. 70 B1 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Saadi laul]
- EKRK, Fon. 51 (a4) < Sokolovo k. – Udo Kolk < Veera Keir, 66 a., Maria Kadajamägi, 48 a., Veera Pille, 80 a., Anastassia Pille, 45 a., Maria Pille (Vassili tütar), 48 a., Aleksandra Taro, 36 a. (07.07.1969) [Naak är kodo mi mine-jo-mähe…]
- RKM, Mgn. ER 54 (13) < Meremäe v. – Jaan Sarv < Gavriil Riitsaar, Uusvada meeskoor (1972) [Läke-ks kolka mi kul’a-jo-tama…]
- RKM, Mgn. II 2260 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Järvepää k. – Vaike Sarv < Darja Rõugumees, 60 a. ja koor (1972) [Lääme kolka jo kul’atama]
- RKM, Mgn. II 2625 a < Võru raj., Uusvada k., Meremäe v. – Kristi Salve, Ingrid Rüütel < Juhkim Luuga, 80 a., Jakob Kadak, 78 a. (1974) [Poisi_ks-kõsõ õks noorõkõsõ]
- EKRK, Fon. 111 (a15) < Mäe v., Mikitamäe – Paul Hagu < Olga Ohtla, Anne Pall, Aleksandra Holmar (07.1986) [Sõida, sõida küll sõnni-jo-kanõ…]