I.A.2.b1. Pöörä ääl (naisteviis)

Näide 1. Püürä_ks, püürä (pööräjuuskmine), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 23 A2).

Näide 2. Vana kosilane (lüroeepika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2351 k).

Näide 3. Kalmuneiu (lüroeepika), Elena (Oll´o) Laanetu kooriga, Suure-Rõsna k., 1972 (RKM, Mgn. ER 55 (1)).

Näide 4. Ilmaneiu (lüroeepika), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1971 (RKM, Mgn. II 2088 b).

Näide 5. Paabapraasniku laul (kalendritavandi laul), Irina Kivest kooriga, Sokolovo k., 1969 (EKRK, Fon. 52 b4).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Silbirütm

Meetrumimudel

(2 + 2 + 3) + (2 + 2 + 2)

Värsirea ehitus

ababcd  või  ababcd

Piitre / peenü, / Piitre (jo) / peenü / poisi- / kõnõ

Viisivorm

Kooriosas on üks laiendatud viisirida (6 meetrumirühma, 13 meetrumiühikut).

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (põhiheliga astmetel fis või g); anhemitooniline, anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida (põhiheliga astmel g); vahepealsed vormid.

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp I.A.2.b₁, tuntud rahvapärase nime all pöörä ääl, on üks levinumaid seto leelo traditsioonis. Sellega esitatakse erinevaid laululiike. Viisitüüp on esindatud väga paljude arhiivi helisalvestiste ja publitseeritud noodistustega. Nagu teistel seto viisitüüpidel, on ka sellel kindlad püsivad tunnused, kuid viisi varieerimine on tavapärasest suurem. Mõned tunnustest varieeruvad sel määral, et võib rääkida viisitüübi erinevatest versioonidest, mis on siiski ühendatud sama üldisema struktuurse mudeliga.

Harmoonilise rütmi (HR) seisukohalt koosneb viis kahest korduvast motiivist (fraasist), mille üldistatud mudel on X – – x  O(-)o. Selles motiivis on vastandatud funktsioonid X (kaks esimest rõhurühma, neli lööki) ja O (kolmas rõhurühm, mis on esimesel korral enamasti kolmelöögiline ja kordusel kahelöögiline). Üldistatud mudel võib olla realiseeritud kolmel viisil, mille põhjal eristuvad kolm HR versiooni. Kahest esimesest versioonist on arvukalt esitusi. Versioonide erinevus ei ole suur, kuid on püsiv: HR esimese versiooni puhul algab motiiv järgnevusega Xo Ox (näited 1 ja 2; harmoonilise inversiooni puhul on HR Ox Xo), teisel juhul on järgnevuseks Xo Xx (näited 3 ja 4). Kolmandas versioonis sisaldab harmoonilise mudeli vastav osa ainult ühte funktsiooni – Xx Xx; selline variant esineb palju harvemini (näide 5). Kõiki kolme versiooni leiame ka Herbert Tampere väljaandes „Eesti rahvalaule viisidega“: versioon Xo Ox – Tampere 1964 (IV), lk 61, 99-100, 105, 325; versioon Xo Xx – samas lk 195, 322; versioon Xx Xx – samas lk 237; pöörä ääle kolme versiooni näiteid on ka sama väljaande teistes köidetes.  HR versioonide püsivus väljendub nii melostroofi sisekorduste puhul kui ka terves esituses. Teisisõnu, versioonid ei segune kunagi samas lauluesituses, mis tähendab, et tegemist ei ole spontaanse varieerimisega.

Pöörä ääle viisitüüpi eristab ka iseloomulik silbirütm ja meetrumimudel. Viisi kuuest meetrumirühmast on viis kahelöögilised (tekstis vastavad neile kahesilbilised rõhurühmad). Erineb vaid kolmas meetrumirühm, mis on reeglina kolmelöögiline. Sellele rühmale vastab sageli tekstis kolmesilbiline rõhurühm, mida moodustatakse lisasilbi abil („tulli jo“) (silbirütm  ), kuid esineb ka kahesilbilisi rõhurühmi, kus esimene silpnoot pikendatakse veerandnoodiks ( ). Mõnikord, eriti uuemates esitustes, kui lauldakse veerandnootidel põhineva pulsitunnetusega, mahutatakse kolmas meetrumirühm veerandnoodi sisse (sagedamini eeslaulja osas) – sel juhul võib tekkida kas triool (Â), sünkopeeritud () või punkteeritud (Œ˘) rütm. Uuemates esitustes võidakse kolmanda meetrumirühma kestust venitada ka poolnoodini (selle taga on samuti veerandnootide pulss) ja sel juhul tekib kaks korda aeglasem punkteeritud rütm (. ). Kindel reegel on see, et kolmas rõhurühm peab erinema teistest, kahest kaheksandiknoodist koosnevatest meetrumirühmadest. Sama silbirütmi ja meetrumiskeemi variant püsib terve esituse vältel.

Pöörä ääle viisitüübil on ka äratuntav värsirea ehitus. Kaheksasilbilist alusvärssi laiendatakse esimese poolrea kordusega, kusjuures kordusel laiendatakse (enamasti) esimest rõhurühma lisasilbiga – „Piitre / peenü, / Piitre (jo) / peenü / poisi- / kõnõ” –, nii et rida muutub 13-silbiliseks. Viisivormi seisukohalt koosneb melostroofi kooriosa ühest laiendatud viisireast, mis on reeglina 13 meetrumilöögi pikkune.

Pöörä ääle struktuuri huvitavaks iseärasuseks on see, et sõnaline ja muusikaline tsesuur ei lange kokku. Sõnaline tekst jaguneb kolmeks poolreaks (ab’ab’cd), mille vahel on kaks tsesuuri. Muusikalise loogika järgi, mis väljendub kõige ilmekamalt harmoonilises rütmis, jaguneb viis aga kaheks korduvaks motiiviks (fraasiks) ning nende vaheline tsesuur asub teksti teise poolrea keskel. Seoses sellega on huvitav, et Tampere paneb pöörä ääle viisitüübis taktijooned teksti järgi (vt näiteks Tampere 1964 (IV): 27, 61 jt), maskeerides nii muusikalise tsesuuri korduvate motiivide vahel. Kui lähtuda arusaamast, et viisiehitus peab regilaulus vastama värsirea ehitusele, siis tekib mulje, et antud juhul on algselt teise viisiga lauldav tekst (õigemini värsistruktuur) on sobitatud uue, “ebasobiva” ehitusega viisiga.

Heliridade kasutamine on pöörä ääles väga mitmekesine. Viisi kõrget vanust näitavad paljud pooltoon-poolteisttoon-laadis esitused (näited 1, 3 ja 5; samuti RKM, Mgn. ER 58 (3) jt). Huvitaval kombel võib sellistes esitustes laadi põhiheli asuda nii helirea keskmise pooltooni alumisel (fis) kui ka ülemisel (g) astmel; vastavalt on lõpukooskõlaks kas fis-ais (funktsioon X) (näide 1; samuti EKRK, Fon. 23 (16)) või g-h (funktsioon O) (näited 3 ja 5). Harmooniliste funktsioonide vaheldumise rütm jääb seejuures samaks, nii et tegemist on harmoonilise “inversiooniga”, mille puhul funktsioonid X ja O vahetavad kohta (vrd HR tähistusi näidetes 1 ja 2). Samuti esineb palju salvestisi, kus pöörä ääl on esitatud anhemitoonilis-diatoonilise (EKRK, Fon. 24 (7); KKI, RLH 72:21 (2)) või uuema diatoonilise (RKM, Mgn. II 2264 d; EKRK, Fon. 54 b4; EKRK, Fon. 62 (1); ERA, DH 17 (45)) helireaga; harvem esineb puhtalt anhemitooniline helirida (näide 2). Tihti tekivad ka sega- ja vahepealsed heliread (vt Helilaadide segunemine), kus anhemitoonilisele ja diatoonilisele printsiibile lisanduvad pooltoon-poolteisttoon-helirea jooned – enamasti killõ astme a kõrgendamine (RKM, Mgn. ER 56 (12)). Võib öelda ka vastupidi, et pooltoon-poolteisttoon-laad on paljudes esitustes osaliselt diatoniseeritud (seda leiame mingil määral näidetes 3 ja 5). Näide 4 demonstreerib aga huvitavat olukorda, kus osa lauljatest laulab anhemitoonilises ja osa diatoonilises laadis.

Kommentaarid

Kuigi viisitüübi I.A.2.b₁ rahvapärane nimi pöörä ääl viitab tantsule (pööräjuuskmine), esitatakse selle viisiga väga tihti lüroeepilisi ja lüürilisi laule. Tantsulise viisi mõnevõrra ootamatu seose kohta jutustavate tekstidega kirjutab Tampere, et vanasti „kasutati Setus ballaade, legende ja muid jutustavaid laule teatava ringmängu või tantsu (nn “pööräjuuskmisõ“) saateks“ (Tampere 1964 (IV): 27). Pöörä äält kasutatakse väga tihti ka improvisatsioonides.

On võimalik, et just lai levik seletab viisitüübi suurt variatiivsust ning versioonideks jagunemist. Samuti võib viisitüübi elujõulisus tänapäeval olla põhjuseks, miks seda viisi esitatakse nii arhailises kui ka uuemas maneeris, kasutades vanemaid ja uuemaid heliridu. Vana stiili tunnuseks on peale pooltoon-poolteisttoon-laadi ka rütmiline pulsatsioon kaheksandiknootides (I rütmisüsteem). Hilisemal perioodil on pöörä äält hakatud laulma ka uuemas diatoonilises laadis, millel on juba funktsionaalharmoonia jooni, ning rütmis on tunda veerandnootide pulsatsiooni.

Helisalvestised ja noodistused

Versioon Xo Ox O(x)o

• ERA, Fon. 32 a < Võõbsu k. – Armas Otto Väisänen < Semeni Stepani, 78 a., ja koor (1912) [Kuulge iks kurja]
• ERA, Fon. 62 c < Meremäe v., Tiirhanna k. – Armas Otto Väisänen < Tepo Marja, 26 a. (1913) [Keträ, keträ Liisokõnõ]
• ERA, Pl. 23 A2 < Järvesuu v., Ton’a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna, Mat’o Suuvere, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Pöörä-ääl]
• RKM, Mgn. II 322 c < Räpina raj., Värska kn., Tonja k. – Selma Lätt, Aino Strutzkin < Anne Vabarna, 82 a., Ode Vabarna, snd. 1901 (1959) [Laul “Jaani-ks-tuli”]
• EKRK, Fon. 23 (16) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Läämi, naas’e, kõrtsi mano!]
• RKM, Mgn. ER 54 (6) < Meremäe v., Obinitsa – Jaan Sarv < Hemmo Mast, Manni Lõhmus ja Obinitsa koor (1972) [Venna sõjalugu; Leivo linnas lõune’esta…]
• RKM, Mgn. ER 53 (8) < Meremäe v. – Jaan Sarv < Alla Muiste ja Meremäe koor (1972) [Toomalaul]
• RKM, Mgn. II 2304 a < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. < Satserinna – Ingrid Rüütel < Helene Sõrmus, 45 a. (1972) [Toomas, tore sa poisikene]
• RKM, Mgn. ER 54 (5) < Meremäe v., Obinitsa – Jaan Sarv < Nasta Lust, Manni Lõhmus ja Obinitsa koor (1972) [Kalmuneiu; Minnä-ks kuhu no kosjovale…]
• EKRK, Fon. 77 (a34) < Uusvada k. – Udo Kolk < Natalia Rimm, 75 a., Olga Kõiv, 61 a., Maria Udras, 70 a., Siina Raud, 42 a., Akulina Vahelaan, 60 a., Natalia Riitsaar, 60 a. (15.08.1972) [Roost robin + Poisi ja neiu matus; Tulli üles ma hummogulla…]
• RKM, Mgn. II 2351 k < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, Mikk Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Magasigi, magasigi, ma magasi (Unenägu + Vana mees + Vanast vallalõ)]

Versioon Xo Xx O(x)o

• EKRK, Fon. 24 (7) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Tsõõri, tsõõriku sõsarõ!]
• RKM, Mgn. II 2088 b < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a., ja koor (1971) [Iste_ks ilma, iste ma ilma veere pääle]
• EKRK, Fon. 71 (b9) < Kossolka k. – Udo Kolk < Maria Pähnapuu, 56 a., Natalia Rahasepp, 59 a., Alli Vihur, 66 a. (14.07.1971) [Laulud tööl õpitud; Laulke-ks üt’si, lauke üt’si mi laulukõnõ!]
• RKM, Mgn. II 2118 c < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a. (1971) [Kua_ks vööda koogulista]
• RKM, Mgn. ER 58 (3) < Meremäe v., Obinitsa k. – Jaan Sarv <  Akulina Pihla (eestütleja), Anne Mehine (killõ), Treski koor, Värska koor (1972) [Hannalaul]
• RKM, Mgn. ER 55 (14) < Mäe v., Mikitamäe k. – Jaan Sarv < Pelageja Vahtra, Olga Ohtla ja Mikitamäe koor (1972) [Kui ma muste noori olli]
• RKM, Mgn. ER 55 (1) < Mäe v., Suure-Rõsna – Jaan Sarv < Elena Laanetu, 63 a., Maria Kägovere, 35 a., ja Suure-Rõsna koor (1972) [Kalmuneiu; Peetreks pennu poisikene…]
• RKM, Mgn. ER 56 (12) < Setumaa – Jaan Sarv < Anna Kõiv, 70 a., Evdokia Kiisik, 60 a., Jekaterina Lummo, 55 a., Emmi Lepa, 50 a., Anni Taronin, 52 a., Anna Uibo, 57 a. (1972) [Imäl olli pal’lo tüterid…]
• RKM, Mgn. II 2352 d < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tat”o Vanamets, 63 a., Aksenja Kirves, 91 a., Maria Killo, 63 a., Maria Mehine, 59 a. (1973) [[Kui ma] inne noori olli]
• ERA, DH 17 (45) < Värska – Žanna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Triino Ojamaa jt, heli Jaan Tamm < Anastassia Puhm, killõ Maria Rõžikova, Leiko (2006) [Pöörälaul] [Helisalvestist ja teksti vt. Seto laulupärimus | Pöörälaul (setomaa.ee)]

Versioon Xx Xx O(x)o

• ERA, Fon. 68 d < Meremäe v., Seretsova k. – Armas Otto Väisänen < Kusma Palaga ja koor (1913) [Läke pöörä mi pühäpäivä]
• EKRK, Fon. 52 (b4) < Sokolovo k. – Udo Kolk < Irina Kivest, 48 a., Matrjona Pille, 60 a., ja Sokolovo küla naised (09.07.1969) [Naisekõsõ, naisekõsõ mi noorekõsõ! (Paaba-praasniku laul/Naistepäeva laul)]
• EKRK, Fon. 62 (1) < Värska al. – Veljo Tormis < Maie Anijas, Helene Lallu, Liia Vabarna, Viiu Kõivo, Eevi Purik, Luule Linask, Eha Asur (24.05.1970) [Tull’i mi teid, tull’i mi teid teretämmä…]
• Noodistus: Nurganaine. Okse Luik, 71 a., ja koor. Meremäe v., Kõõru k., 1953. H. Tampere, U. Mägi (Tampere 1960 (II): 234-240)
• Noodistus: Ehete riisuja. Anne Vabarna, 70 a., ja koor. Järvesuu v., Tonja k., 1948. A. Garšnek, V. Pino (Tampere 1964 (IV): 237-240)