Rühma I.A.2 viisitüübid on I rütmisüsteemi eredad näited – neis leiame kaheksandiknootide pulsatsiooni ning kahe- ja kolmelöögilistest rühmadest koosnevad “liitva rütmi” mudelid. Viisides ei esine reeglina veerandnoote, mis on rühma I.A üldine tunnus. Rühma I.A.2 eritunnuseks on see, et viisi moodustavate meetrumirühmade hulgas on ainult üks kolmelöögiline rühm ja ülejäänud on kahelöögilised. Selle kirjeldusega sobivad ka mõned „itkulised viisid“, kuid itkuline rütmimudel on seto traditsioonis eriline nähtus ja väärib tüpoloogias eraldi rühma. Pealegi on itkuline rütmimudel olemuselt muutlik ja sisaldab sageli kahte kolmelöögilist rühma.
Kuigi viisitüüpide rühm I.A.2 on koostatud viiside muusikalisest struktuurist lähtudes, sattusid siia viisid, mida kasutatakse üsna sarnastes laululiikides. Rühma kuuluvad nn praasniga ääl ja pöörä ääl (kasutan siin rahvaterminoloogiat tinglikult, sest see ei ole alati järjekindel), mis on mõlemad tuntud kui jutustavate (lüroeepiliste) laulude viisid (Tampere 1964: 27). Mõlemat tüüpi viise kasutatakse ka tantsulistes lauludes (pööräjuuskmine); praasniga ääl on tavaline ka pulmalauludes. Viiside sarnased funktsioonid vihjavad sellele, et nende muusikaline lähedus ei ole juhuslik.
Rühmas I.A.2 on ainult neli viisitüüpi, kuid nende jäädvustuste arv arhiivides on erakordselt suur (v.a viisitüüp I.A.2.b2). Samuti esinevad need viisid paljudes versioonides. Rühm I.A.2 jaguneb kaheks alarühmaks – I.A.2.a ja I.A.2.b. Mõlemas on kaks viisitüüpi. Alarühma I.A.2.a (praasniga ääle) võib ära tunda silbirütmimudeli
Alarühmas I.A.2.b (pöörä ääl) on samuti kaks viisitüüpi (I.A.2.b1 ja I.A.2.b2), mille üldine rütmimudel on
Eelöeldust võib teha järelduse, et rühma I.A.2 viisid nõuavad kaheksasilbilise regivärsi laiendamist. Laiendatud regivärss ongi rühmade I.A ja I.B tüüpiliseks jooneks. Heliridade kasutuselt on rühm I.A.2 väga mitmekesine ja pooltoon-poolteisttoon-laadi kõrval võib siin leida ka anhemitoonilisi ja diatoonilisi struktuure.