III. Rõhuline rütmisüsteem. Kaheksalöögilised viisiread ja laiendamata värss. Jagav rütm

III rütmisüsteem on üks kolmest rütmisüsteemist, mis moodustavad käesoleva seto leelo viisitüpoloogia kõige üldisema jaotuse, esindades erineva päritolu ja vanusega rütmilise mõtlemise tüüpe ja muusikalisi stiile (vt Rütmisüsteemid).

Erinevalt I ja II rütmisüsteemist võib III rütmisüsteemi nimetada „rõhuliseks“, sest selle viisid koosnevad enamasti kaheksalöögilistest viisiridadest, mis jagunevad kaheks poolreaks ja neljaks kahelöögiliseks,regulaarsete meetriliste rõhkudega meetrumirühmaks. Selline proportsionaalne jagunemine ja ühepikkuste ridade kordamine annavad alust käsitleda selle viisitüüpide rühma rütmi kui nn „jagavat rütmi“ (divisive rhythm), millele vastandub I ja II rütmisüsteemi „liitev rütm“ (additive rhythm).

Eriti ilmne on rütmi rõhulisus viisitüüpides, millega lauldakse nn „rõhulisi värsse“ – kaheksapositsioonilisi värsse, kus mõned silbid võivad olla venitatud kahele positsioonile ja mõned positsioonid võivad olla jagatud kaheks silbiks. See tähendab, et silpide arv reas varieerub, kuid rõhkude arv ja rea kestus ei muutu. Eriti tihti esinevad kaheksapositsioonilised lühiread. Selliste värsside puhul ei kehti regivärsi ehituse reeglid (kvantiteedireeglid), kuigi muusikalisest seisukohast on ikkagi tegemist kaheksalöögiliste regiviisidega. Kuigi rõhuliste värsside kasutamine on III rütmisüsteemi iseloomulik (kuid mitte kohustuslik) tunnus, lauldakse sageli samu viisitüüpe ka regivärsiga. Kuna viisitüpoloogias lähtutakse eelkõige viiside muusikalistest tunnustest, ei muuda rõhulise või regivärsi kasutamine viisitüüpide määramist ja kuuluvust rühmadesse.

III rütmisüsteemi viisides esineb meetrilist pulsatsiooni nii kaheksandik- kui ka veerandnootide tasandil. Enamasti koosnevadki silbi- ja meloodiline rütm nendest vältustest. Rõhulise värsi puhul esinevad sageli rütmimustrid     ,       ,      ,       jms. Samas ei ole haruldased ka ainult kaheksandikest koosnevad read. Siinkohal on oluline osutada põhimõttelisele erinevusele eespool toodud rütmimustrite ja II rütmisüsteemi silbirütmi mudelite vahel, mis samuti koosnevad kaheksandik- ja veerandnootidest. Erinevalt II rütmisüsteemist ei ole III rütmisüsteemis esinevad vältuste kombinatsioonid püsivad rütmimudelid, mis määravad viisitüüpe ja eristavad neid omavahel (erandiks on spetsiifilise rütmiga refräänid). Muusikaline rütm sõltub rõhuliste värsside puhul konkreetse värsirea ehitusest – silpide arvust ja nende jaotusest kaheksalöögilises viisireas – ning varieerub koos värsiga lauluesituse jooksul. Veerandnootidel ei ole siin struktuurset tähendust – need tekivad kaheksandiklöökide (juhusliku) liitmise tulemusena, mistõttu võib neid nimetada „summeeruvateks veerandnootideks“. Nende varieeruvate rütmimustrite taga olevaks üldiseks rütmimudeliks võib pidada aga kaheksast kaheksandiknoodist koosnevat mudelit     , kus iga kaheksandike paari saab asendada veerandnoodiga.

III rütmisüsteemi viisid ei nõua kaheksasilbilise (või -positsioonilise) värsi laiendamist, seega on selle rühma veel üheks oluliseks tunnuseks laiendamata värsirida. Küll aga võib mõnes viisitüübis esineda viisi laiendamist või õigemini „venitamist“, kui mõnda värsipositsiooni lauldakse pikemalt. Seda juhtub sagedamini refräänides – näiteks kõlab kaheksasilbiline refräänirida „kitsõl olõ-i kiiltä, miiltä“ rütmiga   .     (III.A.2.a₁). Mõnikord venitatakse ka põhirida – näiteks lauldakse värsirida „kaasa kaala-arvuline“ rütmiga       Ó   Ó (III.C.1.c₂). Selliseid muusikaliselt venitatud ridu kasutatakse järjekindlalt kontrasti loomiseks tavaliste kaheksalöögiliste ridadega, mistõttu on need viisitüübid paigutatud III rütmisüsteemi.

III rütmisüsteem jaguneb kolmeks alarühmaks. Rühma III.A kuuluvad viisid, mille vorm põhineb sama harmoonilise rütmiga (HR) ridade kordusel. Ridade arv viisis võib olla väga erinev. Rühmas on palju refräänidega laule, kuid refräänidel on sama muusikaline struktuur, mis põhiridadel, nii et nende refräänifunktsioon väljendub rohkem tekstis kui viisis (alarühm III.A.1). Samasse rühma kuuluvad ka eespool kirjeldatud „venitatud“ ridadega (enamasti refräänidega) viisitüübid (alarühm III.A.2), sest venitatud ridade harmooniline struktuur on sama, mis sama viisi kaheksalöögilistel ridadel.

Rühm III.B koondab muusikalises tähenduses kaherealisi viise, kus teist rida lauldakse enamasti refrääniga. Erinevalt rühmast III.A on selle rühma refräänid põhirea suhtes kontrastsed – neil on teistsugune harmooniline ja silbirütm. Kõik read on sama pikkusega.

Rühma III.C viisitüübid on samuti kaherealised. Esimene rida on tavaline kaheksalöögiline ja teine rida on kahekordselt venitatud pikemaid noodivältusi kasutades. Seejuures kasutatakse mõlemas reas laiendamata (enamasti kaheksasilbilisi) värsse, esimene rida võib koosneda ka refräänsõnadest.