Kõigil olnud kaks silma, aga ei tea, mis läbi see juhtunud, et vaskussil ja ööpikul üks olnud. Ööpik ja vaskuss elanud nagu vennad, sest et nad mõlemad ühe silmaga olnud.
Kord mõtelnud aga ööpik valtsust teha. Läinud vaskussi juurde ja valetanud: "Sõber vaskuss, mind kutsuti suure pidu peale. Tead isegi, et ühe silmaga rumal minna on, pealegi suure pidu peale. Ole nüüd nii hea ja anna oma silm mulle seni kui ma pidul olen. Tagasi tulles annan sulle su silma kohe tagasi!"
Vaskuss annud oma silma ööpikule, ise jäänud seni pimedaks. Ööpik võtnud silma, pannud enesele pähä, aga pole kusagile pidule läinud.
Vaskuss ootab, ootab, ei ööpikut tule tagasi. Pahandab. Ei luba enam kordagi oma silma laenu peale anda. Ootab, aga ei tule ööpikut iialgi.
Sest saadik saanud ööpik kaks silma, vaskuss aga jäenud üsna pimedaks. Ka kannab vaskuss sest saadik ööpiku peale viha ja armastab ööpiku pesasid lõhkuda.