Pühad jõudnud kätte. Rebane, hunt ja karu pidanud nõuu võid varastama minna. Läinud keldri juurde, kaapinud augu keldri alla ja toonud kaks või pütti ära. Teise söönud ära, teise hoidnud pühadeks. Ise läinud metsa koopasse.
Esimesel päeval ütelnud rebane: "Mind kästi täna jootu tulla!"
Läks metsa või püti juurde, sõi vaagad, tuli tagasi.
Teised kohe küsima, mis lapse nimeks pandi.
Rebane vasta: "Nimi pandi "Vaagad"!"
See tähendab, et ta või püti vaagad sõi.
Teisel päeval rebane jälle jootu. Läks aga või püti juurde, sõi või pooleli. Kodu teised küsima: "Mis nimi täna lapsele pandi?"
Rebane vasta: "Poolel!"
See tähendab, et rebane või püti pooleli sõi.
Kolmandamal päeval ütles rebane: "Mind kutsuti täna jälle jootu!"
Läks püti juurde, sõi püti tühjaks.
Tagasi tulles küsivad teised: "Mis nimi täna pandi?"
Rebane vasta: "Tühi!"
Pea jõudnud pühad. Mindud või püti juurde. Pütt tühi. Kohe rebane aru pidama: "Heidame päeva kätte magama. Kelle nina rasva tilgub, see on kõik ära söönud!"
Teised sellega rahul. Heidavad sinnasamasse magama.
Kui teised magavad, tõuseb hunt üles, hõerub nina otsa õige puhtaks, et rasva ei tilguks. Läheb siis uuesti magama.
Nüüd tõuseb rebane ülesse, võtab pütist või riismed ja hõerub tasakesi hundil nina otsa võiga ära. Päev paistab palavasti, sulatab või ära. Hundi nina näitab nüüd just rasvane.
Ülesse tõustes vaadatakse, kelle nina rasvane. Ei ole rebasel, ei ole karul, vaata, hundil rasvane. Nüüd ei aita muud kui hunt on või ära varastanud.
Hunt häbenes nii, et saba reite vahele tõmmas ja metsa lippas. Sest ajast ei lepi hunt rebasega ega karuga kokku, häbeneb väga või varga nime.