44. Kuu ja tähed.

J. Hirt, Pootsist.

Ennemuiste olnud taevas nii madalas, et käega võinud katsuda.

Korra läinud rätsepa lapsed väljale ja ütelnud: "Et vaatame ka taeva ilu!"

Hakanud sõrmega torkima, torkinud taevale augud sisse. Vaadanud läbi augu taevasse.

Vanataadil olnud sulane. Sulane ütlema: "Et kergitame taevast ülevale! Lapsed lõhuvad meie katuse ära!"

Vanataat aga vastanud: "Lase lapsed vaadata. Nad tahavad ka meie ilu näha!"

Varsti aga tulnud rätsepp ja lõiganud kääridega suure tüki välja. Siis tulnud rätsepa naene ja lõiganud kääridega ka suure tüki välja.

Seda nähes ütelnud vanataat: "Kergitame taeva kõrgemale! Kurjad inimesed tahavad meie katuse ära lõhkuda!"

Siis kergitati taevas nii kõrgesse nagu ta praegu on.

Need rätsepa lapsed tegivad tähed, rätsepp ise kuu ja naene päikese.