Ühel sigade poisil olnud nii hea vile, et kui ta seda puhunud, kõik sündinud, mis ta soovinud. Korra olnud poiss siakarjaga maantee ääres, puhunud vilet ja siad tantsinud.
Üks rikas kaupmehe tütar läinud seda teed mööda. Pannud väga imeks, et siad tantsinud. Tahtnud poisi käest üht siga enesele osta. Poiss valmis müüma. Ainuke tingimine aga, et kaupmehe tütar poisile oma nägu näitab.
Kaupmehe tütar kaubaga rahul. Tõstnud loori silmade eest ülesse ja näidanud poisile oma ilusat nägu. Lasknud sia koju viia. Lootnud nüüd, et siga tantsima hakab. Aga siga ei tantsi sugugi.
Teisel päeval kaupmehe tütar poisile häda kaebama: "Kuule poiss, eilne siga ei tantsi sugugi!"
Poiss vasta: "Tõsi küll, see ei tantsi hästi, aga teised tantsivad paremini!"
Kaupmehe tütar kohe teist siga enesele ostma.
Poiss vasta: "Näidake oma kaela mulle, siis saate sia, kes tantsib!"
Kaupmehe tütar näidanud kaela. Saanud siis teise sia.
Kodu kõnelenud poiss peremehele, et hunt sia ära viinud.
Kaupmehe tütar oodanud, et siga tantsima hakab, aga võta veel! Siga ei tee midagi muud kui üksi seda, mis teised siad.
Kaupmehe tütar teisel päeval jälle poisi juurde häda kaebama, et siga ei tantsi.
Poiss vasta: "Siga ei mõista üksi tantsida. Võtke kolmas veel, see tantsib kõige paremini. Siis tantsivad kõik ühes koos!"
Kaupmehe tütar küsima, mis siga maksab.
Poiss vasta: "Näidake oma kaela kätest saadik!"
Kaupmehe tütar näidanud. Poiss näinud, et kaupmehe tütrel teise käe all olnud kuldkarvad, teise all hõbekarvad. Poiss annud kolmandama sia ära.
Kodu kõnelenud poiss peremehele, et karu sia ära viinud. Peremees ajanud poisi enese juurest ära, et igapäev sia laseb ära viia.
Poiss käinud mööda teed ja puhunud ajaviiteks vilet. Näeb: tõld tuleb, kolm meest sees. Poiss puhub vilet ja mõtleb: "Hobused tantsima, herrad kisklema!"
Kohe hobused tõlla ees tantsima, herrad aga tõllas kisklema. Hobused jooksnud aga ise ikka edasi.
Natukese aja pärast tulnud jälle vanker poisi järele, herra istunud peal, must täkk vankri ees. Poiss puhunud vilet ja mõtelnud: "Piaks see herra mind peale võtma!"
Herra pidanud kohe hobuse kinni ja kutsunud poisi vankrile. Küsinud poisi käest: "Kas siit sõitis tõld mööda, kolm saksa peal?"
Poiss vasta: "Sõitis küll, aga saksad riidlesivad peal!"
Herra seletama: "Miks nad ei pidanud riidlema. Me sõidame kõik neljakesi kaupmehe tütrele kosja. Nad riidlesivad selle pärast, kes neist kaupmehe tütre enesele saab."
Nõnda rääkides jõudsivad kaupmehe maja juurde.
Poiss paluma: "Ma tulen ka tuppa ja puen laua alla. Kui sööma hakate, siis visake mulle ka mõni suu täis laua alla!"
Herra lubanud. Endised herrad olnud juba tuas ja puhastanud oma verisid nägusid ja riideid. See herra, kes poisiga tulnud, võetud kõige lahkemini vasta.
Mindud siis toreda laua äärde sööma. Sööma ajas visanud herra poisile laua alla ka toitu.
Pärast sööma ütelnud kaupmees: "See üksi saab mu tütre enesele, kes ta iseäralised märgid oskab ülesse ütelda!"
Poiss laua alt ütelnud: "Tütrel on teise kaenla all kuldkarvad, teise all hõbekarvad!"
Herra kohe ütlema: "Eks te kuulnud, mina ütlesin!"
Kaupmehe tütar kuulnud ometi selgesti, et ääl laua alt tulnud. Hakatud otsima, leitud poiss laua alt. Küsitud poisi käest, kas tema vastanud. Poiss kostnud julgesti, et tema nii ütelnud. Pannud kohe vile suu peale ja mõtelnud, et kaupmehe tütar teda piaks armastama hakama.
Sedamaid ütelnud kaupmehe tütar teistele herradele: "See poiss on mu iseäralikud märgid ülesse ütelnud, sellepärast võtan teda enesele meheks!"
Kaupmees olnud sellega rahul. Kosilased läinud vihaga oma teed. Poisile pandud uhked riided selga. Pulmad kestnud seitse päeva ja ööd ühte soodu. Küll söödud ja joodud, küll löödud tralli ja tantsitud. Poiss kutsunud ka endist peremeest pulma, aga see ei tulnud.
Pärast kaupmehe surma pärinud poiss kõik varanduse enesele. Sest saadik kadunud aga poisi vile ära. Ei olnud tall seda ju enam tarviski, oli rikas muidugi.