Vanasti elanud üks saunamees. Põld ei jõudnud meest toita; seda oli liiga vähä. Sellepärast tegi mees luude, kiskus niitsi ja tegi muud tööd ja teenis enesele seda viisi mõne kopika raha.
Natuke maad mehe urtsikust eemal olivad vanad varemed. Ühel päeval võttis mees nõuuks neid varemid hoolega läbi otsida. Arvas: ehk leiab neist midagi. Võttis labida, kirve ja tüki leiba ja läks tööle.
Söömaaeg jõudis juba kätte, aga mees ei olnud ikka veel midagi leidnud. Viimaks leidis ometi midagi, nimelt traadist vitsa kimbu, vask rõngas varrel peal. Mees paneb vitsa kimbu augu äärele, kaevab edasi, aga kõik ilmaaegu. Mees võtab vitsa kimbu kaenlasse, läheb koju. Kodu paneb vitsa kimbu lae alla, sööb ja heidab puhkama.
Kesköö ajal kuuleb mees suurt kolinat ja mühinat. Halli habemega vanamees tuleb tuppa, võtab vitsa kimbu lae alt ja annb mehele kolm mehist jutti. Pistab selle peale kimbu lae alla ja kaob niisama kiirelt nagu tulnud.
Mees sängis üsna ära kohkunud. Ei tea, mis see lugu tähendab. Homiku tõuseb mees ülessed, vaatab igal pool ümber, ei näha midagi. Korraga näeb: kolde kivi peal kolm rubla tükki. Mees ei saa aru, kust raha sinna saanud. Arvab viimaks, et öösine vanamees need kolme löögi eest sinna pannud.
Mehel meel hea, et korraga nii palju raha saanud. Mees tahtis esmalt külasse minna teistele lugu rääkima, mõtles aga pärast: "Ei tea, ehk tuleb vanamees veel ja toob mulle raha. Muidu läheb kära välja teised tulevad mind takistama!"
Nii oligi. Teisel öösel tuli hall vanamees jälle ja andis jälle kolm sähvakast. Homiku mehel esimene töö vaatama minna, kas talle valuraha makstud. Leidis jällegi kolm rubla tükki kolde kivi pealt.
Nõnda kestis mitu nädalit. Mehel teenistus hea. Kahjuks hakas piht ikka rohkem valutama. Viimaks võttis mees nõuuks rohkesti riideid selga panna ja rohkesti ka peale võtta, et vähem vanamehe hoopisid tunneks. Aga mida rohkem mees riideid peale võttis, sead valusamini vanamehe hoobid lõikasivad.
Mehel ei aidanud viimaks muu nõuu kui läks nõia juurest abi otsima. Nõid ütles: "(Et) vanamehe käest ei või pääseda. Valu eest võid sa mõne öö ennast ometi seda viisi hoida: tüki ahju ja tee pihlakapuust tuli ahju suu peale ette, siis ei saa vanamees sind enam lüüa!"
Mees tegigi nõnda. Vanamees käis kesköö ajal mööda urtsikut ja otsis meest. Meest ahjus tule taga nähes kiristas vanamees hambaid ja läks oma teed.
Kolm, neli päeva hoidis saunamees nõnda viisi nuhtlemise eest kõrvale. Võttis selle peale nõuuks jälle voodisse heita. Luges päeva otsa piiblit ja kõiki palveid, mis iial meelde tulivad. Õhtu heitis päris alasti magama. Tundis ju, et mida vähem riideid ümber, seda õrnemini nuhtleja lööb.
Nuhtlemise aeg jõudis kätte. Nuhtleja ei lasknud ennast oodata. Vanamees tõmmas lae alt vitsa kimbu ja andis mehele niisugusid sähvakaid, et mees vaevalt elusse jäi.
Mees kahetses oma rumalust. Toibudes võttis vitsa kimbu lae alt ja mattis sinna maha, kust vitsa kimbu leidnud. Sai siiski niisama nuhelda nagu enne.
Mees läks teise targa juurde. Lugu kuuldes ütles tark, et kui mees vitsa kimbu ära saab müüa, siis nuhtlusest lahti pääseb.
Rahva seas lagunes aga mehe peksmise jutt laiali. Keegi ei tahtnud saunamehega hea meelega kokku anda, veel vähem vitsa kimpu ära osta. Raha tahtis küll igamees, aga raha eest ennast peksa lasta ei keegi.
Kui mees vitsa kimpu veel ära ei ole müünud ega vitsad teda surnuks ei ole peksnud, elab ta praegu alles ja on rikas mees.