Sant tulnud õhtu kaupmehe juurde ja palunud öömaja. Kaupmees juhatanud sandi sauna, aga ei annud õhtu süüa. Tüdruk läinud santi sauna vaatama. Võtnud tüki leiba kaasa. Annud leiba sandile ja tahtnud ise ära minna. Sant palunud, et tüdruk kauemini sauna jäeks. Tüdruk jäenud.
Vanamees hakanud leiba sööma. Leib aga muutunud vanamehe käes saiaks. Mida rohkem vanamees söönud, seda suuremaks saia tükk kasvanud. Tüdruk ehmatanud seda nähes ära.
Korraga läinud saun valgeks. Ingel tulnud sauna. Ingel ütelnud vanale mehele: "Täna on nii palju sündinud, nii palju ristitud, nii palju laulatud, nii palju surnud!"
Seda kuuldes ehmatanud tüdruk veel enam ära. Vanamees aga manitsenud teda mitte kartma.
Homiku tänanud sant kaupmeest öömaja eest ja palunud kaupmeest pühapäevaks enese juurde võeraks.
Kaupmees naeratanud iseeneses. Lubanud minna.
Sant juhatanud: "Kui pühapäeval kirikusse lähed, vaata, paremal pool kiriku ukse kohal on rõngas. Tõmma rõngast, siis läheb luuk lahti ja jõuad ühe ukse ette. Uks on kinni. Ukse ees ütle:
Lahti, lahti, uksekene,
Lase sisse lapsukene
Oma eide heldust mööda,
Oma taadi tahtmist mööda!
Siis läheb uks lahti ja sa jõuad mu juurde!"
Sant jätnud Jumalaga ja läinud oma teed.
Pühapäev jõudnud kätte. Kaupmees sõitnud naesega kirikusse.
Kiriku ukse suus näinud kaupmees rõnga. Kaupmehel tulnud sandi kutsumine meelde. Läinud naesega nalja pärast rõnga juurde. Tõmmanud rõngast. Luuk läinud lahti. Kaupmees koos naesega astunud luugist sisse. Olnudki varsti ukse ees. Kaupmees ütelnud vanamehe õpetuse järele:
Lahti, lahti, uksekene,
Lase sisse lapsukene
Oma eide heldust mööda,
Oma taadi tahtmist mööda!
Uks läinud lahti. Kaupmees oma naesega olnud ilusas tuas. Vanamees tulnud vasta ja tänanud neid tulemise eest.
Kaupmees ja kaupmehe naene olnud ehmatusest üsna tuimad, et vanamees nõnda ilusas korteris elab. Vanamees annud neile süüa. Laual olnud mitmed ilusad, magusad road, niisugused, mis kaupmees pole enne näinudki.
Varsti olnud õhtu käes. Vanamees palunud kaupmeest enese juurde ööseks. Kaupmees täitnud vanamehe palvet.
Vanamees pannud kaupmehe oma naesega iseäralisse tuppa magama. Ööse aga ei saanud nad silmagi kinni, sest nende voodi ümber põlenud tuli ja mitmesugused loomad karjunud tules.
Homikul tulnud vanamees nende juurde ja küsinud: "Lapsukesed, kudas uni läks?"
Kaupmees tänanud küsimise eest. Ütelnud, et väga hästi maganud.
Vanamees näidanud neile mitmesugusid ilusaid asju. Iseäranis imestlenud nad laulu. Inglid laulnud 12 ääle peale.
Nad jäenud jälle sinna ööseks. Sell ööl ei saanud nad jälle magada. Nende voodi ümber olnud jäledad ussid ja suured mehed kakelnud mis hirmus.
Homikul küsinud vanamees jälle: "Lapsukesed, kudas uni läks?"
Kaupmees vasta: "Väga hästi!"
Nüüd viinud neid vanamees oma aeda. Aed säranud kullas ja hõbedas. Puude otsas kasvanud kuld- ja hõbepasunad ja raamatud.
Nad jäenud jälle sinna ööseks. Sell ööl maganud nad rahulisti. Nende ümber ei olnud enam mingisugust hirmutust.
Homiku näidanud vanamees kaupmehele ja ta naesele koha, kuhu nad pärast surma saavad.
See koht olnud väga halv. Selle peale näidatud kaupmehe onu kohta. See olnud palju parem kui kaupmehe koht.
Selle peale saatnud neid vanamees koju.
Kaupmees tänanud vanameest öömaja ja kõige vaeva eest. Läinud koju.
Kaupmees annud kõik oma vara onule. Palunud, et onu oma koha temaga ära vahetab. Onu vahetanud ka.
Kaupmees saanud peale surma onu koha enesele.
Onu aga jaganud kõik kaupmehe käest saadud vara vaestele ja saanud peale surma veel parema koha kui kaupmees tema käest saanud.